Haljasväetised ja vahekultuurid

Haljasväetised ja vahekultuurid ei ole ainult põllumeeste teema. Ka väikeses koduaias või maakodus võib olla kasulik külvata tühjaks jäänud peenrale, uuele aiamaale või mõneks ajaks kasutamata maatükile taimi, mis katavad pinnase ja annavad aiale vaheldust.

Kaer, ristik, tatar, valge sinep ja keerispea kasvavad kiiresti ning sobivad erineval moel mulla katmiseks ja parandamiseks. Ristikud seovad õhulämmastikku, teised taimed annavad rohkelt orgaanilist massi ning taimkate aitab vältida seda, et muld seisaks pikalt paljana.

Hobiaednikul pole vaja haljasväetist tingimata traktori või adraga mulda künda. Väiksemal alal saab taimed enne seemnete valmimist maha niita või lõigata. Haljasmassi võib jätta õhukese kihina mullapinnale, panna komposti või vajadusel kergelt pinnasesse segada.

Haljasväetised annavad lisaks mulla parandamisele aeda ka rohkem elu. Kui lasta näiteks ristikul, tatral või keerispeal õitsema minna, leiavad sealt toitu mesilased, kimalased, liblikad ja teised putukad. Rohkem putukaid ja mitmekesisem taimestik toovad aeda ka rohkem linde. Eriti armastavad talveks lõikamata jäetud kaerataimi talvised linnuparved.

Seega ei pea haljasväetise külvamise eesmärk olema ainult järgmise köögiviljasaagi suurendamine. Mõnikord võib mõne tühja maalapi lihtsalt üheks suveks roheliseks ja õitsevaks lasta – muld saab sellest kasu ja aias toimub samal ajal rohkem elu.