Pesakastid tihastele ja teistele väikelindudele
Pesakastid tihastele annavad võimaluse pakkuda kodu tuttavatele aialindudele ning jälgida nende pereelu oma kodu juures. Sobiva pesakasti valimisel on olulised lennuava suurus, pesakambri ehitus ja ümbruskond.
Kõige tuttavam pesakastiasukas on paljudes aedades rasvatihane. Väiksema lennuavaga kast võib aga anda parema võimaluse sinitihasele ja teistele väikestele tihastele. Sama tüüpi pesakasti võivad kasutada ka must-kärbsenäpp, puukoristaja või põldvarblane.
Kui soovid enne mudelite juurde jõudmist laiemat ülevaadet, alusta juhendist „Pesakasti valimine”.
Millised pesakastid tihastele sobivad?
Tihastele mõeldud pesakast on tavaliselt kinnise pesakambriga ning ümara lennuavaga. Kasti peab saama hiljem avada, et vana pesamaterjal välja võtta ja seisukorda kontrollida.
Materjaliks sobib piisavalt paks täispuit või vastupidav puitbetoon. Olulised on tugev põhi, ilmastiku eest kaitsev katus ja turvaline kinnitus.
Pesakastid tihastele ei pea kõik olema ühesugused. Kui paigaldad mitu kasti, tasub pakkuda erineva lennuavaga võimalusi. Nii ei jää kõik pesitsuskohad kättesaadavaks ainult suurematele liikidele.
Materjalide erinevusi käsitleme loos „Puitbetoonist pesakast – eelised võrreldes puidust pesakastiga”.
Pesakastid tihastele: 26 või 32 mm lennuava?
Lennuava suurus mõjutab seda, millised linnud pesakasti sisse pääsevad. Väiksem ava aitab piirata suuremate liikide ligipääsu, suurem annab võimaluse laiemale asukate ringile.
| Lennuava | Kellele sobib? | Millal valida? |
|---|---|---|
| 26 mm | Sinitihasele ja teistele väikestele tihastele, näiteks musttihasele, tutt-tihasele ning salutihasele | Kui soovid pakkuda väiksematele tihastele pesapaika, kuhu rasvatihane sisse ei pääse |
| 32 mm | Rasvatihasele, samuti väiksematele tihastele ja mitmele teisele aialinnule | Kui soovid mitmekülgset pesakasti erinevatele väikelindudele |
| Ovaalne 29 × 55 mm | Eriti lepalinnule, aga ka mitmele 32 mm ava kasutavale liigile | Kui soovid pakkuda alternatiivset sissepääsu ja rohkem valgust pesakambrisse |
Tabel kirjeldab Schwegleri mudelite 1B ja 2M võimalikke asukaid. Teiste mudelite puhul vaata alati ka pesakambri mõõte ja tootja soovitusi.
Väiksem tihane võib kasutada ka suurema avaga kasti. Väikese lennuava mõte on anda talle võimalus pesitseda ilma, et suurem liik sama kasti üle võtaks.
Milliseid tihaseid võib aias kohata?
Rasvatihane
Rasvatihase tunneb ära musta pea, valgete põskede ja kollasel kõhul kulgeva musta triibu järgi. Ta on paljude söögimajade püsikülaline ning võtab sobiva pesakasti sageli meelsasti kasutusse.
Rasvatihasele vali näiteks 32 mm lennuavaga mudel. Väiksem, 26 mm ava tema jaoks ei sobi.
Lähemalt saad tuttavaks loos „Rasvatihane – 10 põnevat fakti rasvatihase kohta”.
Sinitihane
Sinitihane on rasvatihasest väiksem ning paistab silma sinise pealae ja tiibadega. Tema jaoks on 26 mm lennuavaga pesakast hea võimalus piirata suuremate konkurentide ligipääsu.
Samas võib sinitihane pesitseda ka 32 mm avaga kastis. Kui aias on ruumi mitmele pesakastile, tasub pakkuda mõlemat varianti.
Musttihane ja tutt-tihane
Musttihane ja tutt-tihane on rohkem seotud okaspuudega ümbrusega. Nende pesitsema asumist mõjutab seetõttu ka see, millised puud ja elupaigad aeda ümbritsevad.
Schwegleri väikese, 26 mm lennuavaga mudelid on mõeldud ka nendele liikidele. Sobiv kast loob võimaluse, kuid asuka tulekut ei saa ette lubada.
Salutihane ehk sootihane
Salutihast võib kohata leht- ja segametsades, parkides ning aedades. Vanemates materjalides kasutatakse tema kohta nime sootihane.
Ta sarnaneb põhjatihasega ning neid on sageli lihtsam eristada häälitsuste järgi. Salutihane kasutab looduslikke õõnsusi ja võib pesitseda ka sobivas pesakastis.
Miks põhjatihane ja sabatihane vajavad teistsugust lähenemist?
Pesakastid tihastele ei sobi ühtviisi kõigile tihase nime kandvatele lindudele.
Põhjatihane uuristab tavaliselt pesaõõnsuse ise pehkinud puusse. Tema aitamiseks on eriti väärtuslik säilitada sobivates ja ohututes kohtades pehkinud tüvesid ning muud looduslikku pesitsusmaterjali. Tavalise tühja tihasekasti ülespanekust ei pruugi tema jaoks piisata.
Sabatihane ei kuulu teiste siin käsitletud tihastega samasse sugukonda. Ta ehitab okste vahele kinnise pesa, kasutades muu hulgas sammalt ja samblikke. Tavaline tihase pesakast ei ole tema tavapärane pesitsuskoht.
Seetõttu tasub pesakastide kõrval hoida alles ka põõsastikke, erineva vanusega puid ja looduslikumaid aianurki. Kõiki linde aitab sobiv ümbrus.
Liikide välimuse ja häältega saad tutvuda Eesti Ornitoloogiaühingu tihaste tutvustustes.
Schwegleri pesakastid tihastele: mudel 1B
Schwegleri 1B on lihtsa ehitusega puitbetoonist aialinnukast. Selle esipaneeli saab eemaldada, et pesakambrit puhastada ja kontrollida.
Mudelil on erineva lennuavaga variandid: 26 mm, 32 mm ja ovaalne ava. Valik sõltub sellest, millistele lindudele soovid võimalust pakkuda.
1B on hea lähtekoht, kui tahad alustada tavapärase kinnise aialinnukastiga. Paigaldamisel tuleb kasutada sobivat kinnitust ja arvestada puitbetoonist korpuse kaaluga.
Tootja taustast räägime loos „Schwegler pesakastid ja loodustarvikud”.
Rippuv pesakast tihastele: mudel 2M
Schwegleri 2M on mõeldud vabalt rippuma. Sellel on kooniline katus ning erinevad kinnitusvõimalused.
Selline lahendus võib sobida näiteks viljapuuaeda, kus on palju oksi, kuid vähe sobivat sirget tüvepinda. Õige paigutus ja mudeli ehitus aitavad raskendada kasside ning teiste pesaröövlite ligipääsu.
Rippuv kast ei tähenda siiski, et asukohta võiks valida läbimõtlemata. Vaata, kas kõrvalolevalt oksalt või muult pinnalt on võimalik kasti juurde pääseda.
Ka 2M puhul saab valida erinevaid lennuavasid. Mudelite 1B ja 2M esipaneelid on omavahel vahetatavad.
Kes peale tihaste pesakasti kasutab?
Sobiva kinnise aialinnukasti võivad omaks võtta näiteks must-kärbsenäpp, puukoristaja, lepalind või põldvarblane. Võimalikud asukad sõltuvad nii pesakastist kui ka ümbruskonnast.
Seepärast ei tasu pettuda, kui tihasele mõeldud kodu valib endale hoopis teine lind. Ka see annab võimaluse uut aiaelanikku lähemalt tundma õppida.
Kuldnokale tuleks valida eraldi suurem mudel. Tema vajadustest räägime loos „Kuldnoka pesakasti paigaldamine”.
Kui palju pesakaste tihastele üles panna?
Sobiv arv sõltub aia suurusest, taimestikust, ümbruskonnast ja olemasolevatest pesapaikadest. Ühte kindlat kastide arvu iga aia kohta anda ei saa.
Alustada võib ühest või paarist eri lennuavaga kastist. Kui võimalusi on rohkem, paiguta need läbimõeldult eri kohtadesse. Ära koonda kõiki pesakaste ühe väikese ala peale: pesitsevad linnud vajavad ka toitumisruumi ning oma territooriumi.
Jälgi järgmistel hooaegadel, milliseid kaste kasutatakse. Kõik ei pea igal aastal pesaga hõivatud olema ning üks tühi kevad ei tähenda tingimata ebaõnnestumist.
Asukoha valimisel aitab juhend „Pesakasti ülespanek”.
Pesakastid tihastele vajavad ka hooldamist
Vali juba ostes kast, mille saab pärast pesitsusaja lõppu avada ja puhastada. Kontrolli hoolduse käigus ka kinnitusi, korpust ja esipaneeli.
Pesakasti ülevaatamisel veendu esmalt, et sa ei häiri seal elavaid linde ega teisi asukaid. Vana pesamaterjal ja kasutusjäljed võivad anda põnevat infot selle kohta, kes pakutud kodu on kasutanud.
Loe lähemalt pesakasti hooldamisest ja sellest, kes võib sinu pesakastis elada.
Läbimõeldult valitud pesakastid tihastele pakuvad võimalusi nii tuttavatele aialindudele kui ka mõnele üllatuskülalisele. Kõige parem algus on sobiv lennuava, turvaline asukoht ja valmisolek oma aia elu tähelepanelikult jälgida.
