Kasvuhoone vundamendi ehitamine
Kasvuhoone vundamendi ehitamine
Kasvuhoone vundamendi ehitamine. Selleks, et Sinu kasvuhoone kaua püsiks, uksed-aknad kergelt liiguks ja vihmavesi õiges suunas jookseks, peab tal olema stabiilne vundament.
Kasvuhoone vundamendi ehitamine võetakse tavaliselt ette kahel viisil – postvundamendina valatud betoonvaiadele või lintvundamendina fibo-plokkidest.
Mõlemat on lihtne rajada, materjalikulu ja seega ka maksumus on veidi erinev.
Postvundamendile kulub sõltuvalt pinnasest liiva ja tsementi ning ankrupostide vormid. Fibo-vundamendile kulub fibo-plokke, natuke armatuuri, müürisegu ning liiva.
Postvundamendi rajamine on kiire, lihtne ning odavam.
Fibo-vundamendi eelis tuleb välja kui maapind on ebaühtlane, suure kaldega või kui soovite kasvuhoone põrandat seestpoolt viimistleda näiteks kiviplaatidega.
Kasvuhooned on suhteliselt kerged ning vundament on vajalik mitte niivõrd raskuse talumiseks kui stabiilsuse tagamiseks külmakergetele ja pinnase vajumistele. Metallist vundamendi raami pealmine tasapind peab olema täpselt loodis.
Kasvuhoone vundamendi ehitamine postvundamendina
Kasvuhooned on suhteliselt kerged ning vundament on vajalik mitte niivõrd raskuse talumiseks kui stabiilsuse tagamiseks külmakergetele ja pinnase vajumistele. Metallist vundamendi raami pealmine tasapind peab olema täpselt loodis.
Postvundamendi puhul tuleb kõigepealt eemaldada kasvupinnas vundamendi raami alt vähemalt labida sügavuselt ning asendada liivaga. Samuti
tuleb kaevata nurkadesse ning pikema külje keskele postide augud sügavusega 70-90cm (täpsed mõõdud vaata mudeli juhendist). Postid peaksid maasse ulatuma ca 60-70cm ulatuses ning posti alla tuleks panna veel väike liivapadi. Kui torud on õigel sügavusel, kaeva torud lõpuni liiva sisse ning tihenda pinnast.
Ankrupostide vormiks võib kasutada näiteks kanalisatsiooni plastiktorusid läbimõõduga 10-15cm või papist torusid.
Enne betooni valamist aseta eelnevalt monteeritud metallalusraam koos ankrutega torudele, et veenduda mõõtude täpsuses. Pea meeles kontrollida ka diagonaale! Kui kõik on täpne ning ankrud satuvad just torude keskele ning alusraami pealispind jääb loodi võib alustada valamist. Ankrute otsad tuleb enne kergelt väljapoole painutada, et nad paremini betoonis püsiks. Peale valamist kontrolli veelkord, et alusraami pealispind oleks täpselt loodis, vajadusel posti vormidele kergelt koputades ja niimoodi rihtides. Ära siis unusta betooni kivistumise ajal korduvalt kasta, et valu tugevam tuleks.
Peale betooni kivistumist tasanda pinnas lõplikult ning asu kasvuhoone monteerimisele või lase see kokku panna teenustööna.
Kasvuhoone vundamendi ehitamine lintvundamendina
Lintvundamendi puhul algab töö vundamendi süvendi kaevamisest. Sügavus sõltub pinnasest – liivases pinnases vaja vähem kaevata, musta mulla puhul tuleb aga kasvupinnas eemaldada vähemalt 60cm sügavuselt.
Üks võimalus on esimene kiht fibo-plokke laduda tihendatud liiva-alusele lahtiselt (loodimine ja mängimine võtab veidi aega); teine võimalus on valada liivaalusele ca 5-7 cm paksune ning ca 30cm laiune betoontaldmik (tehes laudadest lihtsa vormi). Kui betoontaldmik on ilusti loodis, siis on fibo-plokkidest müüri ladumine väga lihtne. Ladumiseks on optimaalne kasutada 200 Fibo-plokki (ehk 20cm laiust).
Üsna optimaalne oleks laduda kolm kihti kive ehk kiviosa kõrgusega ca 60cm.
Esimese kihi peale ja viimase kihi alla tuleb paigaldada kindlasti fibo armatuurrauad, et kindlustada müürile jäikus. Müüri ülaserv võiks jääda igal juhul maapinnast veidi kõrgemale. Müüri võib tõsta maapinnast veelgi kõrgemale ladudes rohkem kihte ja võites niimoodi kasvuhoonele suuremat sisemist kõrgust. Arvestage siiski uksepakuga, mis jääb sellisel juhul natuke kõrgemale.
Lintvundamendi puhul ei ole vaja vundamendi alusraamiga kaasas olevaid ankrujalgu selliselt kasutada nagu postvundamendi puhul. Palju praktilisem on teha lintvundament ühtlase müürina ning hiljem kinnitada kasvuhoone alusraam kivi peale seestpoolt metallnurkadega. Selle pärast ongi oluline teha lintvundament vähemalt 20cm laiune, et oleks võimalik seestpoolt metallnurki kinnitada. Tavaliselt soovitame arvestada lintvundamendi laiuse mõõte ja kasvuhoone paigutust niimoodi, et sissepoole peab jääma kiviosa laiuseks 10cm, siis tuleb kasvuhoone seina pasus ca 5cm ja väljapoole jätta 5cm. Võib ka laiema teha.
Vundamendi rajamine kiviparketina
Kasvuhoone vundamendina võib kasutada ka kiviplaatidest laotud kindlat alust. Sellel nn plaatvundamendile on kasvuhoonet või talveaeda hea paigaldada ja sisepind jääb kergesti hooldatav kivipõrand. Selline aluspind on iga aastaga üha rohkem populaarsust võitev kuna sisepind on puhas ja mugav. Talveaedade puhul on see isegi 90% puhul kasutatav lahendus.
Kasvuhoone põranda võib vormistada peenardega otse kasvupinnasele, tehes näiteks laudadest peenra servad ja vahekäigud. Põranda võib vormistada ka kiviplaatpõrandana, kattes kasvupinnase peale labidasügavuse liivapadja ning ladudes tasandatud ja tihendatud liivale lahtised kiviplaadid. Kivipõrand võimaldab kasvatada taimi kasvukottides, lillepottides või ikkagi peenardes aga sellisel juhul juba peenrakastides. Kuna kivid on lahtiselt liival, jookseb kõik üleliigne vesi otse liiva ja põrandat on lihtne puhtana hoida.
Küsige julgelt kui vajate abi materjali koguste väljaarvutamisel. Liiva kogust on raskem täpselt hinnata kuna see sõltub olemasolevast pinnasest aga kui koorem ära tuua jääb kindlasti üle ka lastele liivakasti jaoks. Fibo koguseid, armatuuri ning müürisegu koguseid saab aga üsna täpselt planeerida. Vaja on teada ainult kasvuhoone mudelit ja soovitava lintvundamendi sügavust/kihtide arvu.
Kogu kasvuhoonete valik meie E-poes: Euro-Serre Hobby ACD Floria
