Kiviktaimla rajamine, kiviktaimla muudab aia mitmekesisemaks
Tänapäeval võime kiviktaimlat kohata rohkem vanemate talumajade juures, kuid ometigi on see ilus ja dekoratiivne lillepeenar igati asjakohane ka kaasaegsetes väikeaedades, sest võimaldab mitmekesistada aia plaani ja väljanägemist ning selle hooldaminegi ei ole väga raske.
Kiviktaimla võib väikesele kodule väga palju juurde anda, sest seda saab kujundada nii kallakule, kui muldterrasile, mistõttu väikesed pinnad näevad välja suuremad ja mitmekesisemad. Peenra kuju rajatakse vabakujuliselt ehk looduspäraselt või korrapäraselt. Tavaliselt rajatakse elamu lähedusse pigem korrapäraseid kiviktaimlaid. Vabakujulise kiviktaimlaga annab aga ära kasutada looduse reljeefid – kallakud, künkad, ebatasasused jne. Kiviktaimla asukohta valides, tuleb eelistada päikesepaistelist ja valgusrikast kohta ning eelkõige sobivad selleks kagu-, edela- ja lõunakallakud. Tasase maa-alaga aias, kus põhjavesi on sügaval, võib rajada kiviktaimla abil madala süvisaia. Selleks kaevatakse aia keskosa veelgi madalamaks ja kujundatakse sinna näiteks veesilm või muru, selle ümbrusesse aga rajatakse kiviktaimla taimedest ilus ja omapärane ringikujuline peenar.
Kui rääkida kiviktaimla rajamisest, siis tuleb kõigepealt muld hoolikalt ette valmistada, et hävitada kõik püsiumbrohud. Selleks tuleb kaevata kahe labidalehe sügavuselt maapind hargiga läbi ning võtta välja kõik umbrohujuured. Seejärel asetatakse kohale kivid, mis peavad olema oma kujult suured ja lamedad. Kividest on soovitatav kasutada maa-, raud- ja paekive olenevalt sellest, mis neist on kättesaadavad. Kivid on vajalikud, et takistada vee aurustumist mullast, mistõttu muld püsib kivide all ja vahedes parajalt niiske ning jahe, üleliigne vesi valgub aga kiiresti ära.
Kivid asetatakse kiviktaimlasse rõhtsalt, poolenisti mulla sisse ja väikese kaldega tahapoole, et sademeid hästi ära kasutada. Pikkust võiks kividel olla 30-60 cm.
Kui kivide asukohad on valitud ja kivid paigutatud, on aeg istutada taimed. Need võiks planeerida erinevate rühmadena ning ühtlasi tuleks arvestada õitsemisaega, kõrgust ja värvust. Vähestest liikidest koosnevad suured taimerühmad mõjuvad alati paremini ja stiilsemalt, kui kirju sigri-migri. Kuna kiviktaimla ei pruugi õitseda kaua, siis võib sinna taimi valida ka lehtede värvuse järgi ning eriti ilus on, kui õnnestub valida taimed, mille kõrgus ning lehtede kuju on erinev.
Kiviktaimlat annab mitmekesistada ka erinevate sibul-lillede ja põõsaste paigutamisega kiviktaimla keskele või äärtesse. Näiteks mägimänd, mitmesugused kadakavormid, laiuv tuhkpuu, punaleheline kukerpuu, ebaküdoonia jne. Eelpool nimetatud taimi ei pea istutama üksikuna, vaid nendest võib kujundada ka hekke, mis ilmestavad aeda veelgi enam.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kiviktaimla abiga saab muuta iga aia mitmekesisemaks ja huvitavamaks. Vaja on ainult julget pealehakkamist ning kujutlusvõimet!
Loe lisaks:
Rododendronite peenra rajamine, Rododendronite kasvatamine-Korduma Kippuvad Küsimused, Milliseid ravimtaimi korjata ja kuivatada suvel?, Ravimtaimede korjamine ja kuivatamine, Teadlik ja tervislik toitumine kerge vaevaga, Toidukuivati kasutamine, Viinamarjade kuivatamine toidukuivatiga, Viinamarjad kasvuhoones, Mahlapress-vajalik abimees koduaias, Vaakumpakendamine-kiireim viis tervislikuks säilitamiseks, Safrankrookuse kasvatamine , Palmide kasvatamine ja istutamine, Konteineraiandus kasvuhoones, Taimede automaatne kastmine, Orgaanilised väetised koduaiast, 7 põhjust kasvuhoonet pidada ja ise köögivilju kasvatada
