Komposti tegemine
Kompost on läbi aegade olnud aias kasulikuks abimeheks, kuna see on looduslik ning seega ka tervislik. Järgnevalt annamegi lühidalt ülevaate, mida tuleks komposti tegemisel silmas pidada.
Hea kompost on tumepruuni värvi ning käega katsudes sõmer ja suhteliselt kuiv. Kui materjal on vesisem, pole hapnikul ruumi toimimiseks ja algab roiskumine. Roiskumisel tekivad ühendid, mis on taimedele mürgised ning sellist komposti ei saa kasutada. Liiga tihe või märg kompost muutub veelgi vedelamaks ja hakkab mädanema. Õhulisuse tagamiseks on vaja jäätmete hulka segada sidusainet, milleks on turvas, mättamuld, hein, hekseldatud põhk. Jälgida tuleks sedagi, et kompostihunnik ei muutuks liiga kuivaks ning seda vajadusel kasta. Samuti peab kompostikastil olema katus vihma kaitseks võib peaks see asuma varjatud kohas, et välistada liigniiskust. Kõige paremaks kompostihunniku asukohaks on suhteliselt jahe ja varjuline koht.
Üheks kompostimise nipiks on, et kompostihunnikusse ei tohi koguda suurel hulgal sama tüüpi jäätmeid. Parima tasakaalu saab, kui hunnikus on ligikaudu üks kolmandik rohelisi (lämmastikurikkaid) ja kaks kolmandikku pruunikaid (süsinikurikkaid) jäätmeid. Rohelised ja pruunikad jäätmed tuleks laotada hunnikusse vaheldumisi. Rohelised jäätmed on peaaegu kõik taimsed jäätmed, mis tekivad majapidamises. Näiteks niidetud muru, sügise poole ka närtsinud ja vananenud lilled ning köögiviljade ja puuviljade jäätmed, samuti puulehed. Nn. pruunid jäätmed on eelpool nimetatud turvas, mättamuld, samuti peenemaks hekseldatud oksad.
Teine võimalus komposti tegemiseks on taimsed jäätmed laduda kihiti mullaga. Paar korda suve jooksul peaks kompostihunnikut läbi kaevama, et ergutada mikroorganismide tegevust.
Kindlasti ei tohi komposteerida mädanema läinud puu ja köögivilju ning haigeid põõsa-või puuoksi. Samuti ei ole soovitav panna umbrohtu, sest selle seemned võivad säilida. Kui siiski soovida kompostihunnikusse umbrohtu visata, peab jälgima, et komposti temperatuur tõuseks üle 55 kraadi ja nii mitmel päeval järjest. Ainult see tagab umbrohuseemnete hävimise.
Pole hea lisada komposti välismaiste puuviljade koori- näiteks banaan, apelsin vms, sest neid on tihti taimekaitsevahenditega pritsitud.
Kui järgnevalt vaadelda, milline peab olema üks kompostikast, siis tema pikkus ja laius peab olema vähemalt 1 meeter ning kõrguseks ligikaudu 90 cm. Kasti seinteks ja põhjaks sobivad väga hästi hööveldatud lauad, milles peavad kindlasti sees olema väikesed vahed komposti õhutamiseks. Lauad võib seestpoolt katta traatvõrguga. Põhi võib olla ka mõnest muust sobivast materjalist, näiteks betoonist, kuid jälgima peab seda, et vihma korral ei jääks vesi komposti põhja seisma, vaid saaks ära voolata.
Lõpetuseks võikski öelda, et komposteerimine on imelihtne, kui jälgida, mida kompostihunnikusse võib lisada ning mida mitte ja millises järjekorras. Samuti jälgida komposti hoiustamistingimusi.
