Kasvuhoone soojustamine – kuidas vähendada soojuskadu?

Kasvuhoone soojustamine aitab vähendada soojuskadu ning muuta kevadise ja sügisese kütmise säästlikumaks. Tulemus sõltub kattematerjalist, uste ja luukide tihedusest, alusest ning sellest, kui suurt temperatuuride erinevust soovid hoida.

Alustada tasub olemasoleva kasvuhoone ülevaatusest. Katkise klaasi või tuult läbi laskva ukse parandamine võib olla esimene vajalik samm enne soojustuskile või võimsama kütteseadme ostmist.

Soojustamine aitab soojust säilitada, kuid ei tekita seda juurde. Kütmata kasvuhoones ei taga lisakate pika pakase ajal taimedele automaatselt külmavaba keskkonda.

Millest sõltub kasvuhoone soojapidavus?

Soojus liigub kasvuhoonest välja läbi seinte ja katuse, raami, aluse ning õhuvahetuse kaudu. Seetõttu tuleb vaadata kogu ehitist, mitte ainult katte paksust.

Kasvuhoone soojapidavust mõjutavad:

• seinte ja katuse materjal ning nende pindala;
• kattematerjali soojusläbivus;
• uste, luukide ja ühenduste õhupidavus;
• raami ja aluse konstruktsioon;
• pinnase ning vundamendi kaudu toimuv soojusvahetus;
• tuul ja vajalik ventilatsioon;
• sise- ja välisõhu temperatuuride erinevus.

Mida kõrgemat sisetemperatuuri külma ilmaga soovid, seda olulisemaks muutub kasvuhoone soojustamine. Ainult kevadiste öökülmade eest kaitsmine ja aastaringne sooja kasvuruumi hoidmine vajavad erinevat lahendust.

Kasvuhoone soojustamine algab parandamisest

Vaata enne lisasoojustuse paigaldamist üle klaasid või polükarbonaatplaadid, uksed, katuseluugid ning katte ja raami ühendused.

Paranda katkised katteosad ja kontrolli, kas uksed ning luugid sulguvad korralikult. Kulunud tihendid ja paigast nihkunud detailid võivad lasta külmal õhul ruumi pääseda ka siis, kui kattematerjal ise on heas seisukorras.

Kasvuhoone soojustamiseks kasutatavad tihendid, teibid ja hermeetikud peavad sobima konkreetse materjaliga. Ära kata kinni konstruktsiooni veeäravooluavasid ega muid tootja ette nähtud avasid.

Eesmärk on vähendada soovimatut tuuletõmbust ning säilitada võimalus ruumi vajaduse järgi õhutada.

Klaas ja polükarbonaat: kuidas kattematerjal mõjutab tulemust?

Kasvuhoone soojapidavus sõltub suurel määral kattematerjalist. Mitmekambriline polükarbonaat peab üldjuhul soojust paremini kui ühekordne kasvuhooneklaas. Täpne erinevus sõltub siiski konkreetsetest materjalidest.

Polükarbonaadi puhul loevad lisaks paksusele kambrite arv ja ehitus. Seetõttu ei saa eeldada, et kõik sama paksusega plaadid on ühesuguse soojapidavusega.

Materjalide võrdlemisel vaata U-väärtust, mis näitab soojusläbivust. Väiksem U-väärtus tähendab samadel tingimustel väiksemat soojuskadu läbi selle materjali.

Kui kasvuhoonel on klaasseinad ja polükarbonaatkatus, tuleb nende soojusläbivust arvestada eraldi. Kasvuhoone soojustamine ainult katuse kaudu ei muuda klaasseinu sama soojapidavaks.

Katete valikust loe lähemalt artiklist „Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel”.

Kasvuhoone soojustamine mullikilega

Läbipaistev õhumullidega soojustuskile lisab kattele soojust hoidva kihi. See võib olla kasulik hooajaline lahendus, kui soovid vähendada köetava kasvuhoone soojuskadu.

Valikul eelista kasvuhoones kasutamiseks mõeldud materjali. Kontrolli selle valgusläbivust, vastupidavust päikesevalgusele, paigaldusviisi ja korduskasutuse võimalust. Tavaline pakkekile ei pruugi pikemaks kasutamiseks sama hästi sobida.

Kasvuhoone soojustamisel mullikilega:

• kinnita kile nii, et see püsiks paigal ega vajuks taimedele;
• ühenda kileosad hoolikalt, et suurtest vahedest ei liiguks õhk vabalt läbi;
• jäta uksed ja vajalikud õhutusluugid kasutatavaks;
• hoia kile kütteseadmest tootja nõutud kaugusel;
• kontrolli paigaldamise järel niiskust ja taimede valgustingimusi.

Tutvu Rodoaia kasvuhoonekilede ja läbipaistvate katetega ning vali materjal selle kasutusotstarbe järgi. Kõik läbipaistvad katted ei ole soojustuskiled.

Valgus ja õhutamine peavad säilima

Kasvuhoone soojustus vähendab üldjuhul ka taimedele jõudvat valgust. Talvel ja varakevadel, kui päevad on lühikesed, võib see olla oluline piirang.

Valgusvajadus sõltub taimedest ja kasutuseesmärgist. Jahedas talvituv taim ning aktiivselt kasvav noor taim ei vaja tingimata ühesuguseid tingimusi.

Kasvuhoone soojustamise järel jälgi ka kondensatsiooni. Liigne niiskus ning märjad lehed võivad soodustada taimehaigusi. Sobiva ilmaga õhuta ruumi ja veendu, et õhk pääseb liikuma ka taimede vahel.

Gaasikütte kasutamisel peab säilima seadme juhendis nõutud ventilatsioon. Kasvuhoone soojapidavuse parandamine ei anna põhjust vajalikku õhuvahetust sulgeda.

Väiksema köetava ala eraldamine

Kui sooja vajavad ainult mõned taimed, võib kogu kasvuhoone kütmise asemel olla mõistlik eraldada väiksem kasvuala. Nii saab kasvuhoone soojustamise keskendada sellele osale, kus soojust tegelikult vaja on.

Eraldamiseks saab kasutada sobivat läbipaistvat piiret, sisemist kasvutelki või konkreetsele mudelile sobivat vaheseina. Lahenduse valimisel tuleb arvestada taimede valguse, ligipääsu, õhutamise ja kütteseadme paigutusega.

Poole väiksem köetav ala ei tähenda automaatselt poole väiksemat küttevõimsust. Soojus liigub välja läbi köetava osa väliskatte ning ka läbi piirde külmemasse kasvuhooneossa. Tulemus sõltub nende pindalast, materjalist ja õhupidavusest.

Kasvuhoone soojustamine koos väiksema köetava ala loomisega võib siiski olla praktiline võimalus, kui talvituvad taimed või kevadised külvid võtavad vähe ruumi.

Vundament, sokkel ja pinnas

Kasvuhoone soojustamine hõlmab püsivalt köetava ruumi puhul ka aluse ja pinnasega arvestamist. Seintele lisatud soojustuskile ei lahenda kõiki maapinna lähedal tekkivaid soojuskadusid.

Vundamendi või sokli soojustamist on kõige lihtsam planeerida enne ehitamist. Lahendus peab sobima kasvuhoone konstruktsiooni, pinnase, niiskustingimuste ja kasutusviisiga.

Kasvuhoone soojustamine ei tähenda tingimata kogu kasvupinnase katmist soojustusplaatidega. Peenardes kasvatamine, potitaimede talvitamine ja talveaiana kasutamine vajavad erinevat põranda- ning aluslahendust.

Aluse kavandamisest loe lähemalt kasvuhoone vundamendi ehitamise juhendist.

Kui palju võib soojustamine küttevajadust vähendada?

Kasvuhoone soojustamise kohta ei saa lubada üht kindlat säästuprotsenti. Tulemus sõltub algsest konstruktsioonist, lisamaterjalist, paigaldusest ja ilmast.

Arvutusliku mõju mõistmiseks vaatame näitlikku 40 m² seinte ja katuse kogupindalaga kasvuhoonet. Sise- ja välistemperatuuri erinevus on 15 kraadi.

Katte kaudu toimuvat soojuskadu hindame valemiga:

Kattepind × U-väärtus × temperatuuride erinevus = soojuskadu vattides.

Kasvuhoone soojapidavuse paranemisel väheneb selles näites soojuskadu läbi kattepinna kolmandiku võrra. Need U-väärtused on arvutuse eeldused, mitte lubadus, et mullikile muudab sinu kasvuhoone näitaja täpselt 3,0-lt 2,0-le.

Arvutus ei sisalda raami, pinnase, õhulekete ega ventilatsiooni soojuskadu. Seetõttu ei saa tabelist võtta otse kogu kasvuhoone vajalikku küttevõimsust ega tegelikku elektrikulu.

Rohkem valmis võimsus- ja kulunäiteid leiad koondloost „Kasvuhoone kütmine”.

Kasvuhoone soojustamise kontrollnimekiri

Enne töö alustamist kontrolli:

• millist minimaalset temperatuuri sinu taimed vajavad;
• kas sooja peab hoidma kogu kasvuhoones või ainult ühes osas;
• kas klaasid, plaadid, tihendid ja ühendused on korras;
• millised on kattematerjalide tegelikud U-väärtused;
• kas lisasoojustus jätab taimedele piisavalt valgust;
• kuidas säilib vajalik õhutamine;
• kas kütteseadme ümber jäävad nõutud vabad vahed;
• kuidas jälgid temperatuuri taimede asukohas.

Kasvuhoone soojustamise järel kontrolli tulemust ka külmal ööl. Termomeetri näit taimede juures annab praktilist teavet selle kohta, kas valitud soojustus ja küte täidavad oma eesmärki.

Kui soovid nõu oma kasvuhoone soojustamise kohta, kirjuta rodoaed@gmail.com. Lisa mudel või mõõdud, kattematerjalid, võimaluse korral fotod ning soovitud kasutusviis.

Täiendavaid soovitusi leiad Briti Kuningliku Aiandusseltsi kasvuhoone soojustamise ja säästliku kütmise juhendist.