Nahkhiiresõbralik aed – kuidas nahkhiiri oma aias aidata?

Nahkhiiresõbralik aed pakub öistele lendajatele toitu, varjepaiku ja võimalust nende vahel turvaliselt liikuda. Selleks ei pea kogu aeda ümber kujundama. Sageli aitavad juba mõned läbimõeldud muudatused: vähem tarbetut valgust, rohkem erinevaid taimi ning mõni rahulik ja looduslikum aianurk.

Päeval märkame aias eelkõige linde, liblikaid ja mesilasi. Õhtuhämaruses algab aga teine vahetus. Nahkhiired ilmuvad puulatvade kohale, liiguvad mööda metsaserva või tiirutavad veekogu läheduses. Kui nende elu tähele panema hakkad, muutub tuttav aed korraga palju põnevamaks.

Nahkhiiresõbralik aed algab vaatlemisest

Enne muudatuste tegemist veeda mõni soe ja vaikne õhtu oma aias. Vaata, kust nahkhiired ilmuvad, milliseid kohti nad läbivad ja kus pikemalt toitu otsivad.

Kas nad liiguvad piki hekki? Kas lendavad korduvalt vana õunapuu juurest kuuri poole? Või koonduvad hoopis tiigi ja suurte puude lähedusse?

Need tähelepanekud aitavad mõista, mis sinu aias juba toimib. Kõigepealt tasub säilitada olemasolevaid häid võimalusi ning alles seejärel mõelda, mida juurde luua.

Liikidest ja nende erinevatest vajadustest loe lähemalt artiklist nahkhiired Eestis – eluviis, varjepaigad ja aitamine.

Nahkhiiresõbralik aed vajab pimedaid liikumisteid

Üks olulisemaid muudatusi on tarbetu öise valgustuse vähendamine. Eriti tasub tähele panna lampe, mis valgustavad puuvõrasid, hekke, metsaserva või teadaoleva varjepaiga sissepääsu.

Õuevalgustus võiks valgustada kohta, kus inimesel on vaja liikuda. Kogu aia öö läbi valgustamine pole selleks vajalik.

Vaata oma aeda pärast pimeduse saabumist ja küsi:

• Kas mõni lamp põleb ajal, mil seda keegi ei vaja?
• Kas valgus ulatub käiguteest kaugemale puude ja põõsaste sisse?
• Kas varjekasti või katusealuse sissepääs jääb valgusvihku?
• Kas valgusti tööaega või suunda saab muuta?

Mõnda nahkhiirt võib näha lambi ümber putukaid püüdmas, kuid sellest ei järeldu, et valgustamine aitaks kõiki liike. Ära paigalda putukate ligimeelitamiseks nahkhiirte varjepaiga juurde lampi.

Kasvata taimi, mis toetavad putukaid

Meie nahkhiired toituvad peamiselt putukatest ja teistest väikestest lülijalgsetest. Seega algab nende toidulaua toetamine suuresti sellest, milline on aia taimestik.

Kasulik on mitmekesine taimevalik, kus leidub õitsejaid kevadest sügiseni. Puud, põõsad, püsikud ja looduslikud rohttaimed pakuvad erinevatele putukatele erinevaid võimalusi.

Nahkhiiresõbralik aed ei pea koosnema ainult öösel õitsevatest taimedest. Tähtis on kogu putukakooslust toetav keskkond, sealhulgas taimede lehed, varred ja nende ümbrus.

Ka mesilastele sobiva aia loomisel on palju ühiseid lähtekohti: õite mitmekesisus, pikem õitsemisaeg ja läbimõeldud hooldus. Loe lisaks seitsmest viisist, kuidas muuta oma aed mesilasesõbralikumaks.

Jäta mõni aianurk vähem korrastatuks

Nahkhiiresõbralik aed ei vaja kõikjal lühikeseks niidetud muru ega iga kuivanud taimevarre kohest eemaldamist. Vähem hooldatud serv, põõsaalune lehekiht või rahulik kompostinurk lisab aeda erinevaid eluvõimalusi.

Näiteks võid jätta osa murust kõrgemaks ning niita sinna sisse käiguraja. Nii säilib kasutatav ja hoolitsetud üldmulje, kuid kogu ala ei pea pidevalt lühikesena hoidma.

Ka kõdunev puit võib sobivas kohas pakkuda elupaiku putukatele ja teistele väikestele organismidele. Seda ei pea koguma terrassi kõrvale — vali aiaossa sobiv koht, kus materjal saab rahulikult laguneda.

Samalaadsed muudatused võivad toetada teisigi aiaelanikke. Häid mõtteid leiad loost siilisõbralik aed – üheksa nippi.

Säilita vanu puid ja ühendusi aiaosade vahel

Nahkhiirtele sobiv aed väärtustab vanu puid, mille tähtsus ei piirdu varju ja viljadega. Selle lõhedes, õõnsustes või lahtise koore taga võivad leiduda sobivad varjepaigad.

Säilita selliseid puid seal, kus see on ohutu. Kui puu seisukord tekitab küsimusi, lase seda hinnata asjatundjal. Kõiki vanu puid ei pea automaatselt eemaldama, kuid ohtlikku puud ei tule ka hindamata alles jätta.

Puuderead ja hekid võivad aidata ühendada aeda ümbritsevate rohealadega. Aia planeerimisel tasub mõelda, kas loomadel säilib võimalus liikuda puuderühmade, metsaserva ja toitumisalade vahel.

Laiemalt käsitleme erinevate eluvõimaluste loomist artiklis vääriselupaikade loomine – praktilised sammud.

Veekogu võib nahkhiiresõbralikku aeda täiendada

Tiik võib lisada aeda elupaiku veeputukatele ning kujuneda nahkhiirtele huvitavaks toitumiskohaks. Kõigil aedadel pole tiigi rajamiseks võimalust, kuid olemasolevat veekogu tasub aia terviku osana väärtustada.

Nahkhiired joovad tavaliselt lennult veepinda puudutades. Selleks vajavad nad sobivat vaba lähenemisruumi. Väike lindude joogikauss ei paku automaatselt samasugust võimalust nagu avaram veepind.

Tiiki kavandades arvesta ka teiste loomadega: laugem kallas või muu väljapääs aitab vette sattunud loomadel kaldale pääseda.

Tiigi puudumine ei tähenda siiski, et aed ei võiks nahkhiirtele sobida. Toitumisala võib ulatuda sinu krundist palju kaugemale.

Lisa varjekast sobivasse kohta

Varjekast täiendab olemasolevaid võimalusi, eriti seal, kus looduslikke õõnsusi ja sobivaid hoonepilusid napib.

Kasti valimisel ja paigutamisel arvesta ümbrusega. Tähtsad on sobivad sisetingimused, vaba sissepääs ja rahulik asukoht. Ainult kasti ülespanekust ei piisa, kui selle ümbruses puuduvad sobivad toitumisalad või ligipääsu häirib valgus.

Praktilised soovitused leiad artiklist nahkhiirte varjekasti paigaldamine – kuhu ja kuidas?.

Uue kasti avastamine võib aega võtta. Jälgi selle ümbrust eemalt ning väldi kasti korduvat avamist või ümbertõstmist.

Väldi tarbetut mürgitamist ja hoia kassid varjepaikadest eemal

Putukamürkide kasutamisel mõjutame ka nahkhiirte võimalikku toidulauda. Seepärast eelista aia hooldamisel ennetust, taimedele sobivaid kasvutingimusi ja võimaluse korral lahendusi, mis ei nõua putukate laialdast hävitamist.

Nahkhiirte turvalisusele aitab kaasa ka kasside öise liikumise piiramine. Eriti oluline on hoida kassid eemal teadaolevatest väljalennukohtadest.

Kui kass on nahkhiire kätte saanud, võib loom vajada abi ka siis, kui vigastus pole esmapilgul nähtav. Küsi sellisel juhul juhiseid riigiinfo telefonilt 1247 ning ära võta nahkhiirt palja käega kätte.

Nahkhiiresõbralik aed kujuneb sammhaaval

Alustamiseks vali üks jõukohane muudatus. Suuna ümber tarbetult heki sisse paistev lamp, jäta osa murust kõrgemaks või säilita rahulik põõsaalune.

Seejärel jälgi, kuidas aed eri aastaaegadel muutub. Pane tähele nii õhtuseid lendajaid kui ka putukaid, linde ja teisi aiaelanikke. Kõiki tulemusi ei näe kohe ning nahkhiirte saabumist ei saa ühegi võttega garanteerida.

Täiendavaid mõtteid leiad Bat Conservation Trusti juhendist nahkhiirte aitamiseks aias.

Nahkhiiresõbralik aed ei pea olema eraldi projekt ülejäänud aiast. Samad puud, põõsad ja rahulikud nurgad võivad pakkuda päeval võimalusi lindudele ja putukatele ning õhtul toitumispaiku nahkhiirtele.