Arbuusi kasvatamine avamaal ja kasvuhoones
Arbuusi kasvatamine võib õnnestuda nii kasvuhoones kui ka soojas avamaakohas, kui valid varajase sordi ja annad taimedele piisavalt kasvuaega. Meie kliimas on soojus peamine piiraja, kuid tulemust mõjutavad ka tolmlemine, kastmine ja viljade arv. Kasvuhoone annab rohkem kontrolli, ent ei taga iseenesest küpset magusat saaki.

Arbuusi kasvatamine algab kasvukoha valikust
Vali päikeseline ja tuule eest kaitstud koht. Avamaal on eelis kiiresti soojeneval mullal ning soojal mikrokliimal. Lõuna-Eesti võib pakkuda pikemat sooja aega, kuid üksnes maakonna nimi ei otsusta tulemust: külmalohk ja tuul võivad eelise ära võtta.
Kasvuhoones jäta väädile piisavalt ruumi või planeeri tugev toestus. Ära vali arbuusile viimast pimedat nurka teiste taimede vahel. Ruumivajaduse hindamisel aitavad kasvuhoone taimede valiku põhijuhend ja kasvuhoone suuruse valimise lugu.
Muld peab olema kobe ja vett läbilaskev. Valminud kompost võib struktuuri parandada, kuid väetist lisa vajaduse ja juhendi järgi. Kodus kasvatatud vili ei ole automaatselt nitraatideta ning poe arbuusi ei saa üksnes päritolu tõttu ohtlikuks pidada.
Istikute ettekasvatamine ja istutamine
Kasvata arbuus ette eraldi potis, et juuri hiljem võimalikult vähe häirida. Külviaeg arvesta kasvukohale istutamisest tagasi: pikka aega väikeses potis hoitud ülekasvanud taim võib kasvu takerduda. Ettekasvatamise põhijuhend aitab liike ajastuse järgi eristada.
Hoia seemned idanemise ajal soojas ja substraat niiske, kuid mitte vettinud. Tärganud taim vajab head valgust. Enne istutamist harjuta teda uute tingimustega, väldi külma ning lase kasvukohal soojeneda. Arbuus ei talu öökülma.
Kasta pott enne istutamist läbi ja tõsta taim välja tervikliku juurepalliga. Jäta vahed sordi ja kasvatamisviisi järgi. Väädina maapinnal kasvav taim vajab teistsugust ruumi kui toele juhitud taim. Katteloori kasutades jälgi ülekuumenemist ning eemalda kate tolmeldamise ajaks.
Kastmine, tolmlemine ja viljade toestamine
Kasta juurepiirkonda nii, et vesi imbuks mulda ega jääks varre ümber seisma. Ära lase potil või peenral korduvalt täiesti läbi kuivada. Ühtlase veevarustuse kavandamiseks vaata kastmissüsteemi põhijuhendit ning kohanda lahendus konkreetse taime ja kasvupinnaga.
Tavalisel arbuusil on eraldi emas- ja isasõied. Tolmeldajate ligipääs on oluline; kinnises kasvuhoones võib vajaduse korral aidata käsitsi tolmeldamine. Esimesed õied ei pruugi veel vilju anda ning emasõie all nähtav väike viljaalge ei tõesta, et tolmlemine õnnestus.
Viljade arv vali taime jõu, sordi suuruse ja allesjäänud sooja aja järgi. Kõigile taimedele ei pea tingimata jätma täpselt nelja vilja. Toele juhitud taime suuremad viljad vajavad eraldi toestavat võrku või lingu, mis kannab koormuse tugevale konstruktsioonile. Põrandal kasvava vilja alla pane vajaduse korral kuiv ja puhas alus.
Millal arbuus on küps?
Arbuus ei muutu pärast korjamist samal viisil magusamaks nagu mõned järelvalmivad viljad. Seepärast on oluline korje ajastus. Vaata sordi eeldatavat valmimist ning mitut tunnust koos: vilja lähedase köitrao kuivamist, koore muutumist ja maapinnal olnud laigu värvi. Koputamise heli üksi ei ole kindel küpsustest.
Varasemas loos olid näideteks „Sugar Baby” ja „Maribo”. Täpne vilja suurus ning valmimisaeg tuleb kontrollida ostetava seemne kirjeldusest. Säilitamiseks korja vigastusteta vili ja väldi külmumist; lõigatud arbuus hoia külmikus.
Kui tahad kasvuruumi võimalusi võrrelda, alusta kasvuhoone valimise juhendist ning vaata kasvuhoonete ja talveaedade üldvalikut. Arbuus on tore katsetus, kui põhikultuuride kõrvale jääb talle päriselt soe ja valge koht.
Minul on poest ostetud arbuusist võetud seemnetest kasvatatud arbuusidel isegi tänavusel eriti jahedal suvel (kõik kuud on olnud 1…2 kraadi normist jahedamad) avamaal kasvades augusti alguseks küljes suured viljad. Suurim on praegu 4,5 kg, aga ikka kasvab veel. Seega saab poearbuusist võetud seemnest suuri vilju küll.
Proovin see aasta avamaal kiletunnelis. Juba on ogornjek-il kasvav viljamumm otsas. Teisi sorte on nii kasvuhoones kui avamaal, kuid nendel pole veel emasõied õitsema hakanud. Ei tea milles asi.
Selle aasta taimed kidusid. Viljad tulid otsa, kuid eriti suuremaks ei kasvanud. Poe arbuusitaimelt sain peo suuruse pallikese. Tõesti oligi seest väga magus. Suvi oli vilets.
Olen kuulnud,et arbuusile ei tohi lehtede peale kasta,kas see vastab tõele?
Palun öelge millised näevad nälja arbuusi taimed? Palun öelge.
Arbuusi taimed on väga sarnased kõrvitsa taimedele. Kui suuremaks kasvavad, siis on erinevus suurem kuna arbuusi lehed on suurema lõhikuga.
Seidi, mul tädi kunagi ütles, et tema sõbranna on poearbuusi seemneid kasvatand aga nad tulid temal väiksed nagu üks suur pihutäis. Aga olid magusad. Olen ise ka proovind seda väikest arbuusi. Oli väga mahlane ja hea. Kahju et väike oli.
Tere, Kasvatan arbuusi see aasta esimest korda. Külvasin seemned veebruari lõpus ja nüüd on viis toredat pallikest – taimed on küll kenad, aga mind vaevab nende kasv. Kaks suurimat pallikest on ainult 4,5 cm suurused ja nad on kasvanud 12 päeva jooksul ainult 0,5 cm. Sees olid taimed mul kogu aeg päikesepoolsel aknal. Nüüd nad on kolmandat päeva väljas. Ööseks tõmban katte peale. Seemned on toodud eelmine aasta Venemaalt. Paar päeva tagasi hakkasin väetama – väetan ülepäeva kanakakaga.
Seemnetest on jälle taimed tärganud. Üheks sordiks on Padarak. Teise võtsin poest ostetud ukrainast toodud arbuusi seest. Kas poearbuusilt võetud seemnest kasvatatud taimelt saab saaki? Või ei ole mõtet katsetada?