Taimede ettekasvatamine – millal külvata ja kuidas istikuid hooldada?

Taimede ettekasvatamine annab meie lühikese suvega aiapidajale edumaa, kuid võimalikult varajane külv ei tähenda automaatselt paremat saaki. Tugeva istiku jaoks peavad külviaeg, valgus, temperatuur ja hilisem istutuskoht omavahel sobima. Kõigepealt otsusta, kuhu taim läheb, ning arvesta külviaeg sellest tagasi.

Ettekasvatamine on ka lihtsalt tore kevadine tegevus. Tuttav on pilt, kus aknalaud saab taimi täis ning osa neist jagatakse hiljem sõpradele. Enne külvi tasub siiski lugeda kokku, kui palju taimi kasvuhoonesse või peenrale päriselt mahub. Nii jagub igale istikule valgust ja ruumi.

Taimede ettekasvatamine: millal külvata?

Üht külviaega kõigile taimedele ei ole. Paprika vajab pikemat ettekasvatust kui tomat; kurk, kõrvits ja arbuus kasvavad pärast tärkamist kiiresti ning neid ei ole mõtet tomatiga samal ajal külvata. Vaata alati konkreetse sordi seemnepakki ja arvesta oma kasvutingimustega.

Kütteta kasvuhoone või avamaa jaoks planeerides võib lähtekohaks võtta järgmise järjekorra. Paprika ja baklažaan külvatakse varem, tomat hiljem ning kiirekasvulised kõrvitsalised alles kevade teises pooles. Paprika vajab sageli ligikaudu 8–10 nädalat, tomat umbes 6–8 nädalat ja kurk või kõrvits umbes 3–4 nädalat ettekasvatust. Need on planeerimise vahemikud, mitte kindlad istutuskuupäevad.

Kui tomatid peaksid jõudma kasvuhoonesse mais, on külv paljudes kodustes tingimustes mõistlik märtsis. Aprillis istutamine eeldab sobivat mullasoojust ja usaldusväärset kütet. Avamaale istutamise puhul tuleb oodata kohaliku öökülmaohu möödumist ning külviaega selle järgi kohandada.

Praktilise näite leiad loost tomati ja paprika külvamine külvikarpidesse. Tomati järgmise etapi jaoks on eraldi pikeerimise juhend ning paprika puhul paprikataimede ettekasvatamise ja istikute hooldamise juhend.

Valgus määrab, kui varakult tasub alustada

Soojas hämaras toas venivad taimed pikaks. Jaanuari- või veebruarikülvi puhul on lisavalgust sageli vaja, kuid ka märtsis sõltub tulemus akna suunast, varjudest ja taimede paigutusest. Rohkem soojust ei korva vähest valgust.

Taimelambi puhul vaata, kui suurele pinnale see tegelikult valgust annab ja millist paigalduskaugust tootja soovitab. Paiguta taimed nii, et nad üksteist ei varjaks, ning jäta neile igal ööpäeval ka pimedam puhkeaeg. Lisavalguse kestus ja kaugus sõltuvad valgustist ning päevavalguse hulgast.

Tärkamiseks vajalik soe koht ja hilisem kasvukoht ei pruugi olla sama. Niipea kui tõusmed ilmuvad, vajavad nad valgust. Kui sooja külvikasti enam ei vaja, alanda temperatuuri taimele sobivalt ja suurenda õhutamist.

Külvianum, muld ja niiskus

Kasuta puhast külvikasti, kassetti või potti, mille põhjast liigne vesi välja pääseb. Värske peenema struktuuriga külvisubstraat teeb niiskuse juhtimise lihtsamaks. Tee see enne külvi ühtlaselt niiskeks ning kata seemned pakil soovitatud sügavusele.

Läbipaistev kate aitab idanemise ajal niiskust hoida. Tõusmete ilmudes ava õhutusavad ja eemalda kate järk-järgult, et seemikud ei jääks seisvasse niiskesse õhku. Kasta vajaduse järgi, mitte kalendri alusel. Väike külvipott võib kuivada kiiresti, kuid pidevalt vettinud substraat kahjustab juuri.

Kui istik jääb kiduraks, vaata enne väetamist üle valgus, temperatuur ja juurte seisund. Lisaväetise vajadus sõltub ka külvimulla koostisest. Alusta vajaduse korral noortele taimedele sobiva lahja lahusega ja järgi väetise juhendit.

Minikasvuhoone ja soojendusmatt: mida need teevad?

Minikasvuhoone aitab hoida idanemiskeskkonda ühtlasemana ning soojendusmatt soojendab juurepiirkonda. Kõigil minikasvuhoonetel pole kütet, termostaati ega automaatset niiskuse juhtimist: võrdle konkreetsete seadmete omadusi.

Soojad juured ei kaitse lehti külmumise eest. Paprikat, tomatit ega kurki ei saa jätta külma kasvuhoonesse ainult lootuses, et matt hoiab nad elus. Mõõda nii õhu kui ka substraadi temperatuuri ning arvesta öise miinimumiga.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones

Varakevadise kasutuse puhul loevad kattematerjal, õhupidavus, põrandapind, ruumala ja valitud temperatuur. Ükski tavakasvuhoone ei ole ainuüksi oma raami või katte paksuse tõttu külmavaba. Ka päikeselise sooja päeva järel võib öösel temperatuur kiiresti langeda.

Vajaduse korral aitab termostaadiga kasvuhoone küte, kuid selle võimsus tuleb valida ruumi ja soojuskao järgi. Suurt kasvuhoonet pole alati vaja tervenisti soojana hoida; mõnikord saab eraldada väiksema kasvatusala. Lähemalt selgitavad seda ettekasvatamise soojuse ja valguse juhend ning kasvuhoone soojustamise lugu.

Katet ei tasu omal käel raske koormakattega üle tõmmata ega õhutusavasid sulgeda. Soojustus peab sobima konstruktsiooniga, laskma piisavalt valgust läbi ning võimaldama õhutamist. Ka kütteseadet tuleb kasutada niiskesse kasvukeskkonda sobivalt ja tootja juhendi järgi.

Karastamine ja istutamine

Enne lõplikku kasvukohta viimist harjuta taimi järk-järgult tugevama valguse ja välisõhuga. Kaitse neid samal ajal külma ja tugeva tuule eest. Istutamiseks peaks juurepall olema koos püsiv, taim terve ning uus muld piisavalt soe. Õite või kindla sentimeetriarvu ootamine ei ole kõigi liikide puhul vajalik.

Edasise kasvukoha planeerimiseks loe, mida kasvuhoones kasvatada. Kui vajad uut kasvuruumi, aitab valikut läbi mõelda kasvuhoone valimise juhend. Olemasolevaid võimalusi saad võrrelda kasvuhoonete ning talveaedade valikus.