Taimede ettekasvatamine kasvuhoones – soojus ja valgus

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones võimaldab alustada kasvatushooaega varem ning kasvatada oma aeda just soovitud sorte. Tugevate istikute saamiseks peavad aga soojus, valgus ja niiskus olema omavahel tasakaalus.

Kevadine päike võib kasvuhoone päeval kiiresti soojaks kütta, kuid öösel langeb temperatuur sageli järsult. Seetõttu ei saa külvamise ega taimede kasvuhoonesse viimise otsust teha ainult päevase soojuse järgi.

Ettekasvatamist võib alustada ka toas ning viia taimed kasvuhoonesse hiljem. Sobiv lahendus sõltub taimeliigist, külviajast, olemasolevast valgusest ja võimalusest hoida vajalikku öist temperatuuri.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones algab plaanist

Enne külvamist mõtle läbi, kus seemned idanevad ja kuhu paigutad taimed pärast tärkamist. Mõni külvikast võtab alguses vähe ruumi, kuid pikeeritud ja suurematesse pottidesse istutatud taimed vajavad märksa rohkem pinda.

Pane kirja:

• milliseid taimi ja kui palju soovid kasvatada;
• millal võiksid need jõuda püsivale kasvukohale;
• millist idanemis- ja kasvutemperatuuri taimed vajavad;
• kas kasvukohas on piisavalt valgust;
• kuidas kaitsed istikuid külmade ööde eest.

Lähtu külviaja ja idanemistingimuste valimisel seemnepakendi juhistest. Liiga varane külv võib tähendada, et pead suuri taimi pikalt piiratud ruumis hoidma.

Istikute ettekasvatamine kasvuhoones õnnestub paremini, kui vajalik kasvukoht on valmis enne seemnete tärkamist.

Idanemiseks ja kasvamiseks on vaja erinevaid tingimusi

Seemnete idanemisel on oluline sobiv kasvusubstraadi temperatuur ja ühtlane niiskus. Mõne liigi seemned vajavad idanemiseks ka valgust, mistõttu tuleb järgida külvisügavuse juhiseid.

Pärast tärkamist muutub piisav valgus kohe väga tähtsaks. Liiga soojas ja hämaras kasvavad seemikud kiiresti pikaks ning nende varred jäävad nõrgaks.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones ei tähenda seega võimalikult kõrge temperatuuri hoidmist. Temperatuur peab sobima taimeliigi ja kasvufaasiga ning olemasoleva valgushulgaga.

Ära määra kõigile külvidele ühte temperatuurirežiimi. Tomati, paprika, kapsa ja erinevate lillede vajadused võivad märgatavalt erineda.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones minikasvuhoone ja soojendusmatiga

Minikasvuhoone läbipaistev kate aitab idanemise ajal niiskust hoida. Soojendusmatt võimaldab soojendada külvikastide või pottide juurepiirkonda.

Need on erinevad funktsioonid: iga minikasvuhoone ei sisalda kütet ning iga soojendusmatt ei sisalda termoregulaatorit. Kontrolli enne ostmist, mis kuulub komplekti.

Sobiva mati valimisel arvesta külvianumate paigutuse ja soojendatava pinna suurusega. Temperatuuri juhtimiseks kasuta sobivat termoregulaatorit ning paiguta andur seadme juhendi järgi.

Soojendusmatt ei taga automaatselt kogu taime kaitset öökülma eest. Soe kasvusubstraat ei tähenda, et lehtede kõrgusel oleks samuti vajalik õhutemperatuur.

Seemikute kasvatamine kasvuhoones vajab seetõttu nii juurepiirkonna kui ka õhutemperatuuri jälgimist.

Tutvu minikasvuhoonete ja ettekasvatamise vahenditega ning taimede soojendusmattidega.

Kas kogu kasvuhoonet peab soojaks kütma?

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones ei nõua alati kogu ruumi ühesuguse temperatuurini kütmist. Kui külve ja istikuid on vähe, võib olla otstarbekas eraldada väiksem kasvuala.

Näiteks võib kasutada ühte kasvatuslauda, sobivat sisemist kasvutelki või läbipaistva piirdega eraldatud osa. Lahendus peab jätma taimedele piisavalt valgust ning võimaldama õhutamist ja hooldamist.

Samas tuleb kontrollida, kas küte suudab külmal ööl hoida taimedele vajalikku minimaalset temperatuuri. Väike köetav ala ei ole külma eest kaitstud üksnes sellepärast, et see paikneb suure kasvuhoone sees.

Kütteviiside, võimsuse ja kulunäidete kohta loe koondloost „Kasvuhoone kütmine”. Soojuskadude vähendamist käsitleb kasvuhoone soojustamise juhend.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones ja lisavalgus

Loomulikku valgust mõjutavad aastaaeg, ilm, kasvuhoone asukoht, varjud ja kattematerjal. Üks kindel kuupäev ei ütle, millal saavad kõik seemikud ilma taimelambita hakkama.

Lisavalgusest võib olla abi eriti varase külvi, pikema pilvise perioodi või varjulise kasvukoha puhul. Toas alustatud külvid vajavad samuti piisavalt valgust kohe pärast tärkamist.

Taimelambi valimisel arvesta:

• valgustatava kasvuala mõõtmetega;
• taimeliikide ja kasvufaasiga;
• tootja soovitatud paigalduskõrgusega;
• valguse ühtlase jaotumisega;
• valgusti sobivusega kasvukoha niiskustingimustesse.

Lambi võimsus vattides näitab elektritarvet, kuid ei kirjelda üksi taimedele jõudvat valgust. Oluline on ka see, kui suurele alale ja milliselt kauguselt valgus langeb.

Istikute ettekasvatamine kasvuhoones võib vajada lisavalgust ainult osal päevast. Sobiva lahenduse leiad Rodoaia taimelampide valikust.

Kui kaua peaks taimelamp põlema?

Paljude köögiviljaistikute toas ettekasvatamisel kasutatakse umbes 14–16 tunni pikkust valgustatud päeva. See on lähtepunkt, mida tuleb kohandada taimeliigi, valguse tugevuse ja loomuliku päevavalguse järgi.

Näiteks võib taimer lülitada lambi sisse kell 6 ja välja kell 22. Nii kestab valgustatud periood 16 tundi ning jääb kaheksatunnine pime aeg.

Kasvuhoones ei pruugi lamp kogu selle aja töötada, kui päeval on piisavalt loomulikku valgust. Taimede ettekasvatamisel kasvuhoones tuleb arvestada päevavalguse ja lisavalguse kogumõjuga.

Tõsta või reguleeri lampi taimede kasvades tootja juhiste järgi. Üht universaalset sentimeetrites paigalduskaugust ei saa anda kõigile valgustitele.

Väikese kasvuala elektrikulu näide

Seemikute kasvatamine kasvuhoones või toas võib hõlmata nii taimelampi kui ka soojendusmatti. Nende elektrikulu saab arvutada eraldi.

Kasutame näitlikku elektri koguhinda 0,20 €/kWh. See on arvutuse eeldus, mitte praeguse elektrihinna pakkumine.

Arvutuskäik on võimsus kilovattides × töötunnid × elektri koguhind.

Termoregulaatoriga matt võib töötada vähem kui 24 tundi ööpäevas. Samuti ei sisalda näide kogu kasvuhoone õhu kütmist ega teiste seadmete tarvet.

Need kulunäited aitavad taimede ettekasvatamist planeerida, kuid seadme piisavust tuleb hinnata kasvuala ja taimede vajaduste järgi.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones: kastmine ja õhutamine

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones vajab igapäevast kontrolli. Päikeselise päeva ja külma öö tingimused võivad olla väga erinevad.

Hoia kasvusubstraat sobivalt niiske ning väldi pidevalt vees seisvaid külvianumaid. Pärast tärkamist suurenda kaane all õhuvahetust ja eemalda kate vastavalt taimede vajadusele.

Kontrolli temperatuuri taimede kõrgusel, mitte ainult kütteseadme kõrval. Miinimum- ja maksimumtermomeeter aitab näha ka öist madalaimat näitu.

Kui taimed hakkavad valguse poole kalduma või tugevasti välja venima, vaata üle valguse hulk, temperatuur ja taimede paigutus. Ainult lisasoojuse andmine ei lahenda valguspuudust.

Millal võib istikud kasvuhoonesse viia?

Toas alustatud taimede ettekasvatamine võib jätkuda kasvuhoones siis, kui seal on võimalik hoida konkreetsele taimeliigile sobivaid tingimusi ka öösel.

Arvesta ilmaprognoosi ning mõõdetud öiste temperatuuridega. Soojalembeste taimede jaoks ei pruugi pelgalt külmavaba ruum olla piisavalt soe.

Harjuta taimi uue valguse ja temperatuuriga järk-järgult. Kui taimed lähevad hiljem avamaale, vajavad need ka välitingimustega kohanemist.

Taimede ettekasvatamine kasvuhoones õnnestub kõige paremini siis, kui külviaeg, kasvuruum, valgus ja temperatuur on koos läbi mõeldud.

Kui soovid abi sobiva lahenduse valimisel, kirjuta rodoaed@gmail.com. Lisa kasvatatavad taimed, külvide või istikute arv, kasvuala mõõtmed ning teave olemasoleva kütte ja valguse kohta.

Täiendavaid külvamise soovitusi leiad Briti Kuningliku Aiandusseltsi seemnete ettekasvatamise juhendist.