Paprika kasvatamine

Paprika kasvatamine on Eestis kõige kindlam soojas valges kasvuhoones, kuid varajase kompaktse sordi võib sobival suvel kasvatada ka tuulevarjulises kohas potis. Paprika vajab pikka kasvuaega ja seetõttu kasvatatakse taimed ette. Hoolduses on kõige olulisemad ühtlane niiskus, piisav soojus ning tomatite varjust vaba kasvukoht.

Paprika kasvatamine algab sordist ja istikust

Vali sort kasutuse järgi: väikesed magusad viljad otse söömiseks, suuremad viljad täitmiseks või õhemaseinalised paprikad toiduvalmistamiseks. Meie loos kujutatud „Hamik” on näide väikeseviljalisest paprikast. Erinevate sortide võrdlemiseks vaata paprikasortide valimise juhendit.

Paprika seeme võib idaneda tomatist aeglasemalt. Külviaeg arvesta tagasi kavandatud istutamisest ja järgi seemnepaki soovitust. Üldine ettekasvatamise juhend aitab ajastada külvi ning paprikataimede ettekasvatamise lugu keskendub just noore paprika hooldusele.

Oma seemnete kogumisel arvesta, et F1-hübriidilt saadud järglased ei pruugi olla vanemtaimega sarnased. Seemnete ujutamine soolvees ei ole kindel idanemisvõime test. Kui tahad seemne kvaliteeti hinnata, on mõne seemnega tehtud idanemiskatse parem lähtekoht kui üksnes nende suuruse või ujumise jälgimine.

Millal ja kuhu paprika istutada?

Paprika on külmaõrn. Istuta siis, kui juurepall ja uus kasvukoht on piisavalt soojad ning öiste külmade vastu on olemas toimiv kaitse. Kütteta kasvuhoones saabub sobiv aeg olenevalt aastast sageli mai lõpus või juunis. Pelgalt soe päikeseline pärastlõuna ei ütle, mis toimub seal varahommikul.

Harjuta taimi enne istutamist uute tingimustega. Hoia juurepall tervena ning istuta ligikaudu samale sügavusele, nagu taim potis kasvas. Paprikat ei ole vaja matta sügavale nagu väljaveninud tomatit. Jäta taimede vahele ruumi sordi täiskasvanud laiuse järgi; väga tihe istutus halvendab nii valgust kui ka õhu liikumist.

Kasvuhoones paiguta paprika nii, et kõrged tomatid teda hiljem ei varjaks. Potis kasvatades vali piisavalt mahukas äravooluavadega anum ja sobiv substraat. Poti võimalus taimi vajaduse korral ümber tõsta on eelis, kuid päikeses kuivab see peenramullast kiiremini.

Paprika kastmine ja väetamine

Kasta nii, et juurepiirkond saaks ühtlaselt niiskeks, kuid liigne vesi ära pääseks. Paprika ei taha vaheldumisi läbikuivamist ja vettimist. Kuumal päeval longus leht ei tähenda alati, et kogu pott vajab veel vett: kontrolli enne mullaniiskust.

Suurema istutuse puhul võib kastmissüsteemi valimise juhend aidata veevarustust ühtlasemaks muuta. Ära seadista kõiki tomateid, paprikaid ja eri suuruses potte tingimata sama veekoguse peale. Taimed ja kasvupinnas vajavad eraldi jälgimist.

Väetamine sõltub mulla või kasvusubstraadi toitainesisaldusest. Viljakande ajal kasuta sobivat köögiviljaväetist juhendi järgi. Liigne lämmastik võib anda rohkelt lehestikku, kuid ei taga rohkem küpseid vilju. Ka hästi väetatud taim ei anna head saaki, kui tal napib valgust või soojust.

Õhutamine, toestamine ja kahjurid

Õhuta kasvuhoonet kuumaga ning väldi paprika lehtede pidevat märjana hoidmist. Vaata regulaarselt lehtede alakülgi ja noori võrseid, kus võivad varjuda lehetäid või muud kahjurid. Probleemiga on lihtsam tegeleda siis, kui see on alles väike.

Madal tugev taim võib kasvada toeta, kuid kõrge või raske viljakoormaga paprika vajab keppi ja pehmet sidet. Vajadus sõltub sordist ja kasvutingimustest, mitte üksnes sellest, et tegu on paprikaga.

Millal paprikaid korjata?

Paljusid sorte saab kasutada juba rohelisena, kuid lõpliku sordivärvi saavutanud vili võib olla magusam ja teistsuguse maitsega. Roheline paprika pole alati eraldi sort. Regulaarne korjamine võimaldab kasutada saaki järk-järgult ja vähendab liiga suurt koormust ühel taimel.

Kui kavandad järgmist hooaega, loe mida kasvuhoones kasvatada ning kasvuruumi valimiseks kasvuhoone valimise juhendit. Üldvaliku leiad kasvuhoonete ja talveaedade kategooriast.