Kasvuhoone kütmine – kütteviisid, võimsus ja kulunäited

Kasvuhoone kütmine aitab kaitsta taimi külmade ööde eest, alustada kasvatamist varem ja pikendada hooaega sügisel. Talviseks kasutamiseks tuleb arvestada taimede temperatuurivajaduse, kasvuhoone soojuskadude ja küttekuluga.

Kõigepealt määra eesmärk: kas soovid hoida ruumi napilt külmavabana, kasvatada kevadel noori taimi või säilitada talvel soojalembeseid taimi? Need ülesanded võivad vajada väga erinevat küttevõimsust.

Siit leiad kütteviiside ülevaate ning valmis võimsus- ja elektrikulu näited. Sobiva lahenduse valimisel võrdle näidete eeldusi oma kasvuhoonega.

Milleks kasvuhoonet kütta?

Sageli on kasvuhoone küte vajalik ainult mõnel külmal ööl kevadel või sügisel. Sellisel juhul on eesmärk kaitsta taimi, mitte hoida kogu hooaja jooksul toatemperatuuri.

Varajase ettekasvatamise puhul sõltub vajalik temperatuur taimeliigist ja kasvufaasist. Seemnete idanemine ning juba tärganud taimede kasvatamine võivad vajada erinevaid tingimusi.

Talvituvate taimede puhul tuleb lähtuda nende miinimumtemperatuurist. Kõigile taimedele ei sobi sama jahe talvitusruum ning aktiivne talvine kasvatamine vajab lisaks soojusele piisavalt valgust.

Kasvuhoone kütmine on mõistlik planeerida kõige külmema eeldatava öö järgi. Päikeselisel päeval soojana tunduv ruum võib öösel kiiresti jahtuda.

Kasvuhoone kütmine elektriga

Elektriline soojapuhur on mugav valik, kui kasvuhoones on sobiv elektriühendus. Ventilaator aitab sooja õhku ruumis jaotada ning termostaat juhib kütmist temperatuuri järgi.

Rodoaia valikust leiad näiteks Palma TWIN Digital soojapuhuri. Erinevaid seadmeid saad võrrelda kasvuhoone kütte kategoorias.

Seadme valimisel vaata lisaks võimsusele selle sobivust niiskesse keskkonda, temperatuuri reguleerimist ja paigaldusnõudeid. Paiguta puhur nii, et õhu sisse- ja väljavool oleks vaba ning kuum õhk ei tabaks taimi liiga lähedalt.

Elektriühendus peab sobima keskkonna ja seadme koormusega. Kasvuhoone küte võib töötada pikalt, mistõttu ei piisa üksnes sellest, et pistik sobib pikendusjuhtmesse.

Kasvuhoone kütmine gaasiga

Gaasiküte võib sobida olukorras, kus püsivat elektriühendust ei ole. Elektrist sõltumatu gaasisoojendi vajab siiski sobivat ballooni, ühendusi ja regulaarset kontrolli.

Näiteks Frosty 2500 gaasisoojendi on kasvuhoone jaoks mõeldud seade. Konkreetse mudeli kasutamisel järgi alati selle paigaldus- ja hooldusjuhendit.

Gaasikütte puhul tuleb tagada tootja nõutud õhuvahetus. Põlemine kasutab hapnikku ning ilma välise suitsugaaside äravooluta seadme puhul satuvad põlemissaadused ja veeaur ruumi.

Kasvuhoonet ei tohi gaasisoojendi kasutamise ajal omavoliliselt õhukindlaks muuta. Samuti ei saa gaasikütet valida üksnes mõttega, et tekkiv süsihappegaas parandab taimede kasvu — kõigepealt peavad olema täidetud seadme kasutustingimused.

Termostaat ja temperatuuride jälgimine

Termostaadiga juhitav kasvuhoone kütmine aitab hoida vajalikku temperatuuri ja vältida tarbetut energiakulu. Termostaat lülitab kütte sisse siis, kui temperatuur langeb seadistatud piirini, ning välja, kui vajalik tase on saavutatud.

Termostaat ei suurenda seadme võimsust. Kui soojuskadu ületab kütteseadme võimsuse, langeb temperatuur ka pidevalt töötava kütte korral.

Anduri asukoht on oluline. Kui see paikneb otse sooja õhujoa juures, võib seade lõpetada kütmise ajal, mil taimedest kaugemal on veel jahe.

Kontrolli tegelikku temperatuuri taimede kõrgusel ning võimaluse korral mitmes ruumi osas. Miinimum- ja maksimumtermomeeter aitab näha öist madalaimat temperatuuri ka siis, kui sa ise kohal ei ole.

Kasvuhoone küttevõimsus: mida tuleb arvestada?

Vajalik võimsus sõltub eelkõige:

• kasvuhoone seinte ja katuse pindalast;
• kattematerjalide soojusläbivusest;
• soovitud sise- ja välisõhu temperatuuri erinevusest;
• raami, aluse, tihendite ja ühenduste soojuskadudest;
• õhuvahetusest ning tuule mõjust.

Põrandapind ja kattepind on erinevad suurused. Näiteks 12 m² põrandapinnaga kasvuhoonel võib seinte ja katuse kogupind olla umbes 40 m². Seetõttu ei saa kasvuhoone kütmiseks vajalikku seadet valida ainult põrandapinna järgi.

Kattepindade kaudu toimuvat soojuskadu saab lihtsustatult hinnata:

Kattepind × U-väärtus × temperatuuride erinevus = soojuskadu vattides.

U-väärtus näitab materjali soojusläbivust. Väiksem väärtus tähendab väiksemat soojuskadu samadel tingimustel. Õige väärtus tuleb võtta konkreetse kattematerjali tehnilistest andmetest.

Kasvuhoone soojendamine nõuab seda rohkem energiat, mida suurem on kattepind, materjali soojusläbivus või sise- ja välistemperatuuri erinevus.

Kattematerjalide ja soojustamise üksikasju käsitleme loos „Kasvuhoone soojapidavus ja soojustus”.

Kasvuhoone kütmine: valmis võimsusnäited

Järgnev tabel aitab hinnata, millises võimsusjärgus lahendust vaja võib minna.

Näidete eeldused:

• eraldiseisev viilkatusega kasvuhoone;
• külgseina kõrgus 1,8 m ja harjakõrgus 2,4 m;
• kogu seinte ja katuse kate on ühesugune;
• kattematerjali näitlik U-väärtus on 3,0 W/(m²·K);
• kattepinna soojuskaole on lisatud näitlik 25% arvestusvaru.

See U-väärtus ei ole kõigi polükarbonaatplaatide ega Rodoaia mudelite ühine näitaja. Ka 25% varu ei asenda õhulekete, raami ja muude soojuskadude eraldi hindamist.

Kuidas tabelit kasutada? Kui sinu kasvuhoone on näitega sarnane, annab vastav veerg esialgse hinnangu kasvuhoone küttevõimsusele. Kui kate, kõrgus või õhupidavus erineb, muutub ka tulemus.

Näiteks 12 m² näidiskasvuhoone puhul annaks 2 kW puhur esimeses temperatuuristsenaariumis arvutuslikult piisava võimsuse. Välisõhu −10 °C ja soovitud sisetemperatuuri +5 °C korral on tabeli hinnang juba 2,25 kW — sama puhur jääks selle näite järgi nõrgaks.

Temperatuuride erinevus on nii välisõhu −10 °C ja sisetemperatuuri +15 °C kui ka välisõhu −20 °C ja sisetemperatuuri +5 °C puhul 25 kraadi. Kattepinna arvutuses annavad need sama tulemuse.

Need on valiku lähtepunktid, mitte lubadus konkreetse kasvuhoone temperatuuri kohta. Enne seadme ostmist tuleb kontrollida tegelikke mõõte, materjale ja kasutustingimusi.

Klaas või polükarbonaat: sama suurus, erinev küttevajadus

Kasvuhoone kütmine sõltub oluliselt kattematerjalist. Võrdleme sama 3 × 4 m näidiskasvuhoonet, mille kattepind on ligikaudu 40 m². Väljas on −10 °C ja sees soovime hoida +5 °C.

Kasutame polükarbonaadi näitliku U-väärtusena 3,0 ning ühekordse klaasi võrdlusväärtusena 6,0 W/(m²·K). Ka siin on lisatud 25% arvestusvaru.

Kombineeritud katte näites arvestame ligikaudu 27 m² klaasseinu ja 13 m² polükarbonaatkatust.

See võrdlus näitab, miks sama põrandapinnaga kasvuhoonetele ei saa automaatselt soovitada sama kütteseadet. Klaasseintega kasvuhoone soojendamine vajab selles näites rohkem võimsust kui kogu polükarbonaatkattega mudel.

Kui palju maksab kasvuhoone kütmine elektriga?

Elektrikulu sõltub seadme kasutatud võimsusest ja sellest, kui kaua küte tegelikult töötab.

Võimsus kilovattides × töötunnid × ühe kilovatt-tunni koguhind = maksumus.

Võtame näiteks elektri arvestusliku koguhinna 0,20 €/kWh. See on näitehind, mitte praeguse elektrihinna pakkumine. Oma arvutuses kasuta enda lepingule ja arvele vastavat koguhinda.

Termostaadiga kasvuhoone küte ei pruugi kümnetunnise öö jooksul kogu aeg töötada. Kui 2 kW kütteelement töötab kokku viis tundi, on selle energiakulu umbes 10 kWh. Ventilaatori ja juhtseadme lisatarve tuleb vajaduse korral samuti arvestada.

Kasvuhoone kütmise kuukulu näide: kui 2 kW küte töötaks 30 ööl igal ööl kümme tundi täisvõimsusel, oleks kütteelemendi kulu 600 kWh ehk näitehinnaga 120 €. Viietunnise tegeliku kütteaja korral oleks vastav kulu 300 kWh ehk 60 €.

Kasvuhoone kütmine ei maksa igal ööl sama palju. Kulu muutub koos ilma, soovitud temperatuuri, õhupidavuse ja termostaadi tööajaga.

Kuidas küttevajadust vähendada?

Säästlikum kasvuhoone kütmine algab katkiste katteosade parandamisest ning uste, luukide ja tihendite kontrollimisest. Soojus pääseb välja nii läbi materjalide kui ka õhulekete kaudu.

Sobiv soojustuskile võib vähendada soojuskadu, kuid selle paigaldamisel tuleb arvestada valguse ja ventilatsiooniga.

Kui sooja vajavad ainult mõned taimed, võib olla mõistlik soojendada väiksemat eraldatud ala. Sääst sõltub piiretest ja ruumijaotusest; kasvuhoone pooleks jagamine ei tähenda automaatselt täpselt poole väiksemat küttekulu.

Taimede ettekasvatamisel võib abi olla termostaadiga soojendusmatist või minikasvuhoonest. Juurte soojendamine ei asenda siiski taimeliigile vajalikku õhutemperatuuri ega kaitse automaatselt pealseid külmumise eest.

Loe lähemalt kütmisest ja valgustamisest taimede ettekasvatuseks.

Kas kasvuhoone kütmine küünlaga aitab?

Küünal annab soojust ning selle jaoks mõeldud seade võib pakkuda lisasoojust väikeses kasvuruumis. Näiteks FireFly soojenduslamp on väiksema ruumi või taimede lähedase ala lahendus.

Selle mõju sõltub ruumi suurusest, soojuskadudest ja välisõhu temperatuurist. Küünla ümber olev keraamiline kate võib muuta soojuse jaotumist, kuid ei tekita juurde energiat.

Seetõttu ei saa küünalt käsitleda kilovattides töötava soojapuhuri asendusena suure kasvuhoone kütmisel. Kui taimede säilimine sõltub kindlast temperatuurist, peab lahenduse piisavus olema kontrollitud.

Kasuta ainult selleks ette nähtud seadet ning järgi paigutuse, õhuvahetuse ja tuleohutuse juhiseid.

Sobiva kütte valimine

Kasvuhoone kütte valimiseks pane enne seadme ostmist kirja:

• kasvuhoone laius, pikkus, seinakõrgus ja harjakõrgus;
• seinte ja katuse materjalid;
• soovitud minimaalne sisetemperatuur;
• madalaim välistemperatuur, mille puhul plaanid kütta;
• kas köetakse kogu ruumi või eraldatud osa;
• elektriühenduse olemasolu ja võimalused;
• kasvatatavad või talvituvad taimed.

Nende andmete põhjal saab hinnata, milline võimsus ja juhtimine sinu kasvuhoonele sobib.

Tutvu Rodoaia kasvuhoone kütteseadmetega või kirjuta rodoaed@gmail.com, lisades oma kasvuhoone andmed ja kasutuseesmärgi.

Täiendavaid põhimõtteid leiad Briti Kuningliku Aiandusseltsi kasvuhoone kütmise juhendist.

Läbimõeldud kasvuhoone kütmine ühendab taimede vajadused, piisava küttevõimsuse ja soojuskadude vähendamise. Termostaat ning tegelike temperatuuride jälgimine aitavad seda lahendust igapäevaselt juhtida.