Maasika kasvatamine

Maasikad on teretulnud taimed igas aias. Maasikad on suhteliselt kergelt kasvatatavad, vajavad vähe ruumi ning ei ole vaja kasutada kemikaale, et nende eest hoolitseda.

Väga tihti kasutatakse kahjurina tuntud õielõikajate tõrjeks erinevaid mürke, kuid ka puutuhk on väga edukas tõrjevahend. Maasikad sisaldavad palju kasulikke mikroelemente. Näiteks rauda, vaske, koobaltit, mangaani, tsinki ja joodi.  Lisaks mikroelementidele leidub maasikates ka palju vitamiine. Näiteks B-rühma vitamiine (rohkelt foolhapet), E- ja K-vitamiini ning loomulikult ka askorbiinhapet ehk C-vitamiini.

Maasikad vajavad kasvamiseks päiksepaistelist peenart, kuhu päike paistab enamiku päevast. Kevadel tuleb vältida kevadkülmasid ning vajadusel maasikataimi looriga katta. Aias, mis on suunatud lõunasse, võivad maasikad valmida kiiremini ja varasemalt, kui mujal. Hea ei ole liigniiskus ning suvine udu, sest see võib maasikataimedel põhjustada hallitust. Samuti tuleks vältida kõrgeid ja kuivi kohti, sest talvine tuul puhub kõrgetelt kohtadelt lume ära ja maasikataimed saavad külmakahjustusi, suvel aga  kuivab muld kiiremini ning seda on vaja tihti kasta.  Maasikataim talvitub vaid lume all. Kui hilissügisel langeb temperatuur alla –10, või varakevadel alla –7 ja puudub lumekate, saavad taimed viga, alates  –15  aga hukkuvad. Taimede külmumine on võimalik kogu talve jooksul kui on lund vähe või lumi sulab. Üle talve elamine paraneb vaid sel juhul kui lund juurde lisada. Suvel on maasikaid hea katta ka näiteks võrguga, et kaitsta neid lindude eest.

Tihti imestavad inimesed, et eespool mainitud tingimused on küll täidetud, kuid nende aiamaal maasikad ei kasva. Põhjus võib olla mulla PH tasemes. Maasikale on sobiv mulla PH tase vahemikus 5,5-6,5.  Mulla pH määrab kui kergesti on mullas olevad mikroelemendid taimedele kättesaadavad. Suurem näitaja viitab aluselisele, madalam happelisele mullale. Muldade pH taset saab korrastada – happesuse vähendamiseks tuleb muldi lubjata, happesuse tõstmiseks võib mulda viia väävlit, mis hakkab toimima vastavalt mullaorganismide elutegevuse aktiivsusele, mistõttu on selleks parim aeg suvi. Samas ei meeldi maasikatele kasvada mullas, milles on kõrge lubjasisaldus, seega tuleks valida nn. kuldne kesktee. Kõige paremini sobivad keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur, niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaskevõime.

Istutuskoha muld valmistatakse ette juba kevadel. Ettevalmistatud muld peab olema kohev, täiesti umbrohuvaba, hästi väetatud ja silutud. Olenevalt mulla viljakusest võib peenrasse kaevata ka komposti (Loe Komposti valmistamine).

Maasikataimed istutatakse peenrasse kevadel– mais või suve teisel poolel – juulis/ augustis. Peenrad võib teha nii üherealised, kui 2-3 kolmerealised. Üherealise peenra puhul tuleks ridade vahe jätta umbes  60-80 cm ja taimede vahe reas – 15-20 cm.  Kahe- või kolmerealise peenra puhul oleks  optimaalne teha peenar umbes 80 cm laiune ja 15 cm kõrgune ja sellele paigutatakse vastavalt 2-3 rida taimi.  Kolmerealise peenra puhul paigutatakse taimed kergelt a-sümmeetriliselt, et neil oleks ruumi kasvada.

Maasikataimede istutamisel on hea kasutada kellut ning kaevata selle abil piisavalt sügav auk, et taimejuured istutamisel ei kõverduks. Augu ümber tuleks muld ajada piisavalt kinni, et ei paljastuks taimejuured, sest muidu ähvardab neid kuivamine.

Kui enamus maasikaid annab saaki keskmiselt 20-30 päeva, siis viimasel ajal on hakanud levima sordid, kus saab magusaid marju nautida 3-4 kuud – selliseid sorte nimetatakse remontantseteks.

Augustis on soovitatav võtta emataimedelt võrsed ning need istutada uude peenrasse. Sügisel ei tohi unustada vanade lehtede lõikamist.

NIPP! Kui ruumi on vähe ning peenraid pole võimalik teha on sõltuvalt maasikasordist neid täiesti võimalik kasvatada spetsiaalsetes konteinerites, pottides või amplites. Kui valida pott, milles on iga maasikataime jaoks eraldi „taskuke“ saab lisaks aeda veel väga dekoratiivse elemendi. Kuid sellised maasikad on rohkem külmatundlikumad ning poti võiks talveks koos taimedega panna näiteks keldrisse või garaaži talvituma. Ilusate kevadilmade tulemisel aga asetada aeda tagasi.

 

4 Comments
Newest
Oldest
Inline Feedbacks
View all comments
Astrid
Astrid
13. apr. 2017 15:44

Tere!
Tegin mustikataimede jaoks suure ja kõrge maapinnal asuva turbapeenra. Kuna peenra äärde ja mustikataimede vahele jääb suhteliset palju tühja ruumi, siis tulin mõttele, et paneks sinna maasikad kasvama- rohelised lehed katavad peenrt, hea marju noppida, ilus rippuvaid marju seal turbapätside peal vaadata. See peenar ei saa mul väga märg olema, sest see on maa peal ja täispäikeses. Kasutasin mustikate istutamiseks kõige tavalisemat turvast koos rododele ja oksapuudele mõeldud mullaga. Kui ma nüüd siis peenra äärde panen natukese aluselisemat mulda, nt musta mulda, kas ma siis põhimõtteliselt saan selle maasikakasvatusega hakkama või pean need maasikad siiski mingisse ekstrapotti – ja mulda istutama? Vastust ootama jäädes Astrid

Galina Niilo
Galina Niilo
15. juuni 2016 22:42

Sain tuttavalt väga ilusad maasikataimed, mis peenral kannavad juba maasikaid viis aastat, tütarvõsud on väga ilusad, õitsevad korralikult, kuid marju ei tule, vaid õie südamikud lähevad mustaks. Tahaks teada, miks? Kuna ma sordi nime ei tea, kuid siiski tahan just neid maasikaid kasvatada, siis mõtlesin proovida vanade kandvate istikute poolitamist ja niimoodi kasvatada neid maasikaid. mis Teie arvate?

reine
reine
12. märts 2014 16:04

Mul on küllaltki liivane põllumaa aga tahaks maasikaid kasvatada. Milline täiendav muld ja väetis sinna kõige paremini sobiks?

hmm
hmm
20. märts 2014 17:12
Reply to  reine

Alusta niisutusest, ka vihma läbilaskev kangas on abiks. Väetis alustuseks- rohkem fosforit ja lämmastikku, saagiaastatel juba rohkem kaaliumit. Täiendavat mulda pole vaja. Esimeseks aastaks võiks sobida nö tomativäetis. Fosfor on vajalik juurestiku arenguks ja talvitumiseks, lämmastik lehekasvuks, kaalium õie ja saagi jaoks. Liivane maa sobib happesuse poolest hästi.

Kõik Parimad Pakkumised Ja Uudised Otse Sinu Emailile

Meil saab maksta:

seb-logo
swed-logo
lhv-logo
liisi-logo
visa_mastercard_logo
estojarelmaks-logo
Jälgi meid: