Arbuusi kasvatamine avamaal ja kasvuhoones

Arbuusi kasvatamine pole keeruline ja paljud Eesti aiandushuvilised katsetajad on seda juba aastaid teinud. Ise kasvatatud arbuus on tõeliselt hea maiuspala. Kuna arbuus on taim, mis kogub kergesti endasse nitraate, siis on oma kasvatatud arbuusi kindlasti julgem nautida kui poe oma.

Arbuusi tutvustus

Arbuusi kasvatamisel on ainult see nüanss, et ta armastab isegi rohkem sooja kui kõrvits ja avamaal saab teda edukalt magusa küpsuseni kasvatada ainult tuulevarjulistes ja eelistatavalt lõunapoolse kallakuga aladel. Lõuna Eesti kasvatajatel on muidugi eelis kuna suvi kestab seal pikemalt. Tuttavad inimesed on Lõuna-Eestis edukalt kasvatanud arbuusi põldudel, mis on kenasti lõunapäikese poolse kallakuga. Seal on päikese kiirguse kogus oluliselt suurem tänu väiksemale kaldenurgale. Teine võimalus on muidugi kasvatada arbuusi kasvuhoones, siis ei sõltu tulemus ilmast ja asukohast.Arbuus kuulub kõrvitsaliste sugukonda  ning vili on nii ehituselt kui ka suuruselt täiesti kõrvitsatega võrreldav. Samuti nagu kõrvitski, nii ihkab ka arbuusitaim soojust, kuid talub oluliselt paremini kuivust. Ta on rohtne taim, mis arvatakse pärinevat Lõuna- ja Kesk-Aafrika aladelt ning tänapäeval viljeldakse teda kogu maailma soojemates piirkondades. Eestis on hobiaiapidajad edendanud arbuusikasvatust küllaltki edukalt. Meil kasvatatud arbuusi viljad on piisava soojuse korral samuti suured ja hõrgu ning magusa maitsega.Arbuusi vars on hargnev, lamenduv, kasvab tavaliselt 4-5 meetrit pikaks. Lehed on tihedalt karvased, sügavalt lõhestunud ja hallikasrohelised. Arbuusil on eraldi emas- ja isasõied ning tolmneb putukate abil. Vili on keraja kujuga, koor tugev, viljaliha roosakaspunane või kollane. Seemnete idanemisvõime säilib 4-6 aastat. Arbuusi viljaliha on veerikas, selles leidub suhkruid ja pektiinaineid, vähesel määral mineraalaineid, tselluloosi, karotiini ja mõningaid teisi vitamiine. Kasutatakse toiduks toorelt, keedisena ja soolatult.

Arbuusi kasvatamine- kasvunõuded

Arbuus on väga soojanõudlik taim. Seemned hakkavad idanema alles 15-16 kraadi juures. Optimaalne idanemistemperatuur on 21-35 kraadi. Parim temperatuur kogu kasvuaja vältel on 30 kraadi piires. Vajab palju valgust ja parasniisket keskkonda. Tasub kasutada samasuguseid väetiseid nagu kõrvitsa puhul.

Arbuusi kasvatamine- Sobiv kasvukoht

Arbuusi on parim kasvatada kasvuhoones. Hästi sobib parasniiske huumusrikas saviliivmuld. Arbuus eelistab kasvuks kergeid kuni keskmise raskusega, suure orgaanilise aine sisaldusega muldasid, mis kiiresti soojenevad ning on hea veehoiuvõimega. Rasked savimullad ei ole kasvuks sobivad, kuna need on õhuvaesed ja liiga kaua külmad. Samuti ei talu arbuusi juured liigniiskust ja seisvat vett. Tähtis on maa eelnev sügisene ettevalmistamine, see tuleb vähemalt 20-25 cm sügavuselt üles kaevata.  Kaevamisega koos on hea lisada mulda ka orgaaniline väetis. Mulla sobiv PH on 6,0.  Arbuusi peenra laius võiks olla 100-120 cm.  Kui on soov kasutada peenrakatet, siis tuleb see tugevalt kinnitada aiamullaga, nii et tuul ei pääse katte alla ega rebi seda peenralt koos taimedega.  Koduaias valitakse arbuusi kasvatamiseks tuulte eest varjatud päikesepaistelised kohad lõuna-, kagu- või edelakallakuga. Arbuus, nagu teisedki kõrvitsalised, ei talu tugevaid tuuli, sest taimede lehevarred võivad kergesti murduda.

Istikute kasvatamine

Arbuusiseemned osta alati seemnefirmadest, siis on kindlam, et need on kvaliteetsed. Eelista puhitud seemneid.  Istikute kasvatamiseks kulub keskmiselt üks kuu.  Seemned külva mai alguses väikestesse pottidesse.  Jälgi hoolikalt temperatuuri, et see ei langeks alla 20 kraadi, parim temperatuurivahemik on endiselt 25-30 kraadi. Kasta eelsoojendatud veega ja väldi istikute vettimist ehk liigset kastmist.  Kasvukohale istutatav istikul peab olema vähemalt 3-4 lehte.

Arbuusi kasvatamine- istikute ümberistutamine

Arbuusi taimed istuta mai lõpus või juuni alguses. Kui istutada avamaale, tuleb jälgida, et öökülmade oht oleks möödas.  Enne istutamist kasta arbuusi istik eelsoojendatud veega korralikult läbi. Võta taim ettevaatlikult potist välja, et ei vigastaks juuri, sest viimased on väga õrnad.Arbuusi taimede vahe reas peab olema 70-100 cm. Istuta õrnalt, et taimi mitte vigastada. Istutamisel tekkinud vigastustest taastuvad taimed aeglaselt ja see võib tekitada kuni paarinädalase kasvuseisaku.  Pärast istutamist kasta jällegi eelsoojendatud veega, see aitab taimi siduda uue kasvupinnasega ning need juurduvad kiiremini. Pärast taimede hooldamist, võid panna neile katteloori.

Hooldustööd

Tähtsamad hooldustööd arbuusil on reavahede kobestamine, umbrohtude kitkumine, vajadusel kastmine ja pealtväetamine.  Arbuusi taimede õitsemise alguses tuleb kindlasti eemaldada katteloor, sest arbuusitaimi tolmendavad mesilased. Jälgi, et kastmisel ei koguneks vesi ühte kohta, sest muidu võivad varred ja viljahakatised hakata mädanema.Arbuusi taimi tasub ka kujundada. Jäta ühele taimele 4 ilusat vilja, ülejäänud lõika ära. Samuti tuleks ära lõigata need kõrgemal asetsevad külgvõrsed, mis vilju ei kanna, see parandab taime valgustingimusi. Kasvavad arbuusi viljad võivad oma raskuse all taime küljest lahti rebeneda. Selle vältimiseks tuleks viljad, kui nad on kasvanud umbes õuna suuruseks, asetada võrgu sisse ja riputada nööri abil spaleertraadi külge. Kasvuhoones võib esimesi arbuusivilju saada alates juuli lõpust.

Arbuusi kasvatamine- saagi koristamine

Arbuusi vili on valmis siis, kui vilja vars on kuivanud ja sõrmenukiga vastu koort koputades kõlab ilus heli.  Küpseid vilju on võimalik säilitada lühemat aega 10 kraadise temperatuuri juures.Eestis on levinud põhiliselt kaks arbuusisorti:„Sugar Baby“, mis on kujult ümar, kaalub 1-1,5 kg. Saak valmib umbes 100 päeva pärast tärkamist. Avamaal kasvatamiseks vajab kindlasti katteloori.„Maribo“  on kujult ümmargune ja suhteliselt varajane.Kogu valik meie E-Poes: Pesakastid ja Linnusöögid, Kasvuhooned, Aiatarbed, Köögiseadmed, Mänguasjad Oksakäärid naistele, Hakklihamasina kasutamine, Taimede ettekasvatamine, Kasvuhoone värvimine, Vaakumpakendamine, Banaani kasvatamine, Toidukuivati kasutamine, Puitbetoonist pesakast, Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel, Kaktuste kasvatamine, Lindude talvine toitmine, Palmide kasvatamine, Kasvuhoone paigaldus, Ingveri kasvatamine, Rododendronite peenra rajamine, Kasvuhoone värvimine, Kasvuhoone montaaz, Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel, Kasvuhooned nõudlikule kasutajaleLoe lisaks: Ingveri kasvatamine, füüsali kasvatamine , Banaani kasvatamine, tomati kasvatamine, viinamarjad kasvuhoones, datlipalmi kasvatamine, aprikoosipuu kasvuhoones, apelsini kasvatamine, ananassi kasvatamine, baklazaani kasvatamine, hurmaa talveaiast?,  talikõrvitsa kasvatus, tomati külvamine, pikeerimine, kasvatamine, tomatisordid, Paprika kasvatamine, paprika istikud ja hooldamine,  kurgisordid kasvuhoonesse,  kastmissüsteem kasvuhoonesse, konteineraiandus kasvuhoones, Kasvuhoone on investeering tervisesse, 7 põhjust kasvuhoonet pidada, kasvuhoone kütmine ja valgustamine, kasvuhoone paigalda sügisel, taimed külva kevadel,  Kasvuhoone soojustus, Kui palju tomateid saab osta kasvuhoone eest, Mida kasvuhoones kasvatada, kasvuhoone puhastamine, Kasvuhoone hooldamine, Kasvuhoone talvine kasutamine, polükarbonaat või klaas, värviga või värvita kasvuhoone