Palmide kasvatamine ja istutamine

Palmide kasvatamine omas kodus

Palmide kasvatamine on laialt levinud tegevus kuna palmid on suhteliselt levinud toa- ja ilutaimed. Palmidest on igaüks midagi kuulnud- kes on mõnes Eestimaa mõisas näinud suures konteineris kasvamas, teine on jälle Tallinna või Tartu botaanikaaias käinud ja neid uurinud, kolmas on jälle kodus kasvatanud või mäletab lapsepõlvest. Paljud meist on käinud troopilistes kohtades puhkamas ja tutvunud palmidega nende kodumaal. Nii või teisiti oleme kõik nende uhkete taimedega veidi tuttavad. Märgusõnad kookospalm või datlipalm tekitavad meis ikka mingi seose.

Palmide botaaniline tutvustus ja nende paljunemise teaduslikud detailid jäägu targemate autorite kanda. Meie räägime lihtsamas keeles kuidas palmidega hästi läbi saada, kuidas neid oma kodus kasvatada ja hooldada.

Milliseid palme on olemas

Nii palju peab siiski ütlema, et palmi liike on väga palju ja nad on väga erinevad. Palmid erinevad nii välimuselt kui ka oma kohanemiselt – ehk selle poolest mis on ühe või teise palmi arvates hea koht elamiseks. Taimed üldiselt on väga meie inimeste sarnased selles suhtes, et kui nad kuskile kasvama levivad, siis nad kohanevad ja häälestuvad selle koha mõjule. Nii nagu meiegi- kõik me teame millised on eestlased, milline on Eesti kliima ja mis meile meeldib koos teha. Teame sedagi millised on meil talved ja millised suved ja oleme pikema aja jooksul just nende tingimustega harjunud. Mujale kolinud eestlased jälle kohanevad või siis mitte uute tingimustega.

Nii kasvab ka palme maailma eri paigus väga erinevates tingimustes. Kõige mõnusam koht on muidugi niiske troopika ja seal kasvab kõige enam palmiliike, samas on palme ka troopiliste alade mägedes kus on palju jahedam kuivem, tuulisem. Palme kasvab ka Himaalaja mäestikus ja Hiinas päris jahedates kohtades kuid need palmiliigid on ka palju väiksema kasvuga ja kompaktsemad, vahel ka karvase tüvega, mis kaitseb külma eest. Mõned palmiliigid on lausa hiiglased, teised aga lausa kääbused, põõsad või rohu sisse ära kaduvad väiksed taimed. Palme on puukujulise sammasja tüvega, põõsakujulisi ja liaani moodi roniva eluviisiga.

Palmid on õistaimed

Palmid on õistaimed nagu puud aga nad ei puitu nagu meile tuntud tamm ja kask. Palmid on üheidulehelised taimed ehk kui palmi seeme idaneb, siis tuleb välja üks iduleht. Olline on kasvatamisel veel teada, et palmi ei saa kärpida nagu me oleme harjunud tegema oma puude põõsastega. Kui palmi kasvutipp ära lõigata, siis taim sureb. Ja veel, palm ei kasvata tüve vigastusi kinni nagu tavalised puud, tüvi küll paisub kasvades jämedamaks aga vigastused jäävad alatiseks näha.

Palmide kasvatamine lõunapoolsetes aedades

Palmide kasvatamine parkides ja aedades on levinud rohkem lõunapool. Lõuna-Euroopas ja Vahemere-äärsetes piirkondades kasvatatakse paljusid palmiliike linnades, parkides ja aedades ilupuuna nagu meil sireleid ja õunapuid, kuna nende piirkondade talved on pehmed. Kesk-Euroopas, eriti Saksamaal on populaarne kasvatada teatud külmakindlaid käpikpalme nagu näiteks hiinast pärit Trachycarpus Fortunei aias otse pinnases.

Kuna aga lisaks külmale on vahel talveperioodil ka kuivad tuuled, mis teeb õrnadele taimedele liiga, siis ehitavad töökad sakslased oma lemmikutele lausa ajutised putkad ümber. Igal talvel ehitavad ja iga kevad võtavad jälle lahti. Nii saab naabri ees uhkustada kõrgema palmiga kui ta muidu lahtiselt kasvada jõuaks. Saksamaast põhjapoolsetes maades jääb palmide kasvatamise rõõm peamiselt konteineri, lillepoti ja talveaia piiresse. Meie kuulume ka paraku sellesse grupi, kes päris õues ühtegi palmiliiki kasvatada ei saa.

Palmide kasvatamine oma kodus

Palmide kasvatamine oma toodud või söödud viljade seemnetest on tavaline viis. Kui Sul on kodus potis palmitaim, siis pole tegelikult väga palju viise kuidas see sinna saanud on. Võib olla oled pannud datleid süües seemned kasvama ? Võib olla on palm Sulle kingitud? Aga võib olla käisid ise aianduskaupluses ja ostsid omale meeldima hakanud palmitaime koju ? Kõik kolm varianti kokku annavad tegelikult kindla valiku liike, mida saab hankida. Taimede osas sõltume hollandi aiandite valikust ja nemad valivad liigid selle järgi- mida on kiirem ja kergem suurtes kogustes kasvatada ja muidugi mis liigid üldse kodus ellu jäävad. On veel neljas võimalus – et  oled käinud reisimas ja toonud põnevaid seemneid kaasa. Sellisel juhul sõltub juba kõik sellest kas õnnestus ka taimed suureks kasvatada.

Palmide kasvatamine seemnest

Palmide kasvatamine seemnetest on tegelikult väga põnev aga ka eesli kannatust nõudev tegevus, kuna osa seemneid idaneb kuni kaks aastat ja alles siis saad teada kas seeme oli värske või mitte. Säästa oma närve ja ära pane idanema kunagi ühte-kahte seemet, ikka rohkem korraga. Sellest kirjutame kunagi pikemalt aga praegu võid lugeda palmiseemikutest artiklist Datlipalmi kasvatamine kodus.

Palmide kasvatamine ja hoolduse osas saame esialgu rääkida lihtsustatult nendest palmi liikidest mis on kaubanduses levinud ja kõigile kättesaadavad. Õnneks on nendele sobivad kasvutingimused ka veidi sarnasemad kui kogu palmiliikide diapasooni nõuded.

Millest alustada

Palmide kasvatamine algab palmi kojutoomisest. Oled ostnud omale ilusa palmi ja mõtled, et kuidas temaga nüüd hästi läbi saada, et ta oleks ilus ja kasvaks hästi. Siin lähevad nüüd praktikute ja teoreetikute arvamused natuke lahku aga kuna meie oleme lihtsad praktikud, siis me raamatute teoreetilist juttu ilma kontrollimata ei usu. Ikka katsetame ise järgi.

Üks kivisse raiutud dogma on aastakümneid kõlanud nii, et “..palmi pott olgu kitsas ja nii väike kui vähegi võimalik või muidu..”. Me oleme siin praktikas jõudnud selleni, et paralleel inimestega on jällegi olemas. Vormiriietes ja sõjakoolis kasvanud lapsed on küll ühesugused ja sõnakuulekad nagu juurviljad aga ega nad jälle väga loomingulised ei ole. Totalitaarse reziimi jaoks ideaalne aga muidu.. üsna igav. Sama on lood ka suurtootmise taimede ja vabalt kasvanud taimede elujõuga.

Teine võimalus on anda noortele palmidele (ja sama kehtib eriti kaktuste kohta, millest kirjutame varsti lähemalt) veidi rohkem ruumi ja vabadust. Juba idanemisest saadik. Praktiliselt kõikide palmide juured kasvavad kiiresti sügavusse ja seega peavad kasvupotid olema suhteliselt sügavamad kui teistel taimedel. Samas võib suurde potti panna alguses ka mitu taime lähestikku.

Taimed kasvavad paremini mitmekesi koos

Ka teadus on tõestanud, et taimed kasvavad grupis paremini kui üksikult ja eraldatult. Aednike jaoks on see elementaarne teadmine. Võid lugeda ka rododendronite kasvutingimused. Rododendronite puhul on see eriti oluline, kuna rodode grupp loob soodsa mikrokliima nii endale kui teistele grupi taimedele. Palmide puhul siis palju noortaimi koos kasvatades annab parema tulemuse – tugevamad ja vastupidavamad taimed – kui eraldi kasvatades. Talvine suremus on ka oluliselt väiksem. Toimub võibolla midagi sellist nagu suures paljulapselises taluperes kasvanud lapsed on tugevamad, tervemad ja iseseisvamad kui üksinda kasvanud linnalapsed. Taimed õpivad, võrdlevad ja konkureerivad arenedes nii nagu kõik teised elusorganismid.

Täiendavaks selgituseks

Kahekümnest datlipalmist üks tahab näiteks kasvatada hoopis madalamaid juuri ja keerdus lehti, kuna ta on selles osav. Las ta siis teeb seda. Kui eraldi istutame, siis anname talle veidi rohkem ruumi ka laiuses. Kahekümnest kolm taime on aga teistest oleliselt suurema kasvujõuga ja kiirusega.

Eks saavad siis nemad järgmisel ümberistutamisel eriti suure ja sügava poti ning rohkem väetist. Mõni tahab maksimaalselt päikest ja teine jälle eelistab veidi rohkem varju, seda täpselt sama liigi seemnetest taimede hulgas – maksimaalse tulemuse saavutamiseks peakski toimuma taimedega pidevalt dialoog ja suhtlemine. Selline teguviis annab potitaimede kasvtamisele täiendava mõõtme, lisab põnevust ja võimalusi.

Palmidele sobiv kasvupinnas

Natuke kasvupinnasest kus me oma palme kasvatame. Poest ostetud palmitaim on tõenäoliselt istutatud turbasegusse või kookoskiudude massi. Nii turvas kui kookosekiud on mõlemad hea keskkond palmidele kui neid aiandites suurtes kogustes ja automatiseeritult kasvatada. Sinna on lihtne istutada , kastmine käib automatiseeritult ja kõik vajalikud mineraalid ja väetised saadetakse kastmisvedeliku kaudu. Üsnagi sarnane korraliku linnainimesega kes ostab pakitoitu ja veedab kogu oma isikliku aja teleka taga. Miinuseks on see, et sellised taimed ei ole piisavalt tugevad, et pikalt elada.

Taimede kasvupinnase struktuur on isegi olulisem kui mulla koostis. Taime juurtele on väikesed kivikesed ja suured liivaterad lausa elulise tähtsusega, et juured saaks haruneda ja tugevaks. Sõmeras pinnases on rohkem õhku.

Palmide puhul on päris hea kasutada turbamulda aga segada sinna hulka jämedat liiva ja kergkruusa. Meie oleme leidnud, et kõige parem on kasutada Biolani Okaspuu ja Rodomulda, 2-6mm fraktsiooniga pestud liiva, fosforväetist ja kanakakat. See Biolani mainimine lõhnab reklaami järele aga paraku on see tõesti parim. Me kasvatame selles praktiliselt kõike kuna mulla happelisesus, koostis ja struktuur on väga head.

Mulla segamine palmidele

Palmide kasvatamine ja mulla segamine. Mulla segamine nagu kõik asjad aias käivad kogemuse ja tunde järgi. Täpset retsepti ei julge öelda kuna iga taime puhul paneb vastavalt vajadusele peoga ühte või teist komponenti juurde. Jämedas laastus on nii, et kui aiakärus segada siis pane üks 40Liitrine kott Biolani rodomulda, üks 25kg kott 6mm fraktsiooniga liiva, üks 1kg kott Superfosfaat väetist ja maitse järgi kanakaka graanuleid (näiteks 1-2 peotäit).

Kanakakaga ei tohi liialdada kuna see on tugev lämmastik ja seda palmid liiga ei taha ja samuti hakkab muld alguses kastmisel halvasti lõhnama kui liialdada. Jäme liiv on struktuuriks. Jämeda struktuuriga mullas on rohkem õhku ja ta ei vaju kastmisel nii tihedaks kui lihtsalt muld. Veelgi olulisem on aga see, et kui taime juur kohtub kasvades kivikesega, siis ta haruneb. Juurestik kasvab tihedamaks ja tugevamaks kui pehmes pinnases kasvaval taimel. Kena. Kogu see kärutäis sega nüüd labidaga ühtlaselt ära ja hakka istutama.

Palmid vanast potist välja

Kui võtad palmi vanast potist välja, siis on eluliselt vajalik, et harutad vana mullapalli natuke lahti. Poe taimede puhul on see esimesel ümberistutamisel tõeline väljakutse, kuna juurepall on vahest nagu viltsaabas või puitunud känd. Nii juhtub kui liiga pikalt samas potis kasvatada või kui mullasegu on lihtsalt turvas – juured kasvavad kohe poti välisäärde ja keskelt on tegelikult tühi. Selline kinnise juurteringiga mättas ei juurdu vahest mitu aastat. Kui aga juured kenasti lahti teed ja veidi laiali laotad, siis juurdub taim tänulikult kiiresti ja igasugune põdemine jääb vahele.

See on peamisi põhjusi miks näiteks poest ostetud hollandi kaktused esimesel aastal välja lähevad- neil polegi juuri! Kaktusi kasvatatakse müügiks Kanaarisaarte troopilises kliimas turba sees, kus nad kasvavad palja väetiselahuse peal ja pole kunagi talvitunud. Nii nagu meie kliimasse tuues ilmad jahenevad nii on lõpp.

Seepärast tasub tugevate juurtega kaktusi kas ise seemnest kasvatada või hankida mõne kasvataja käest kes tunneb asja. Kaktused peavad läbima puhkeperioode ka noore seemikuna, vastasel korral pole neil jõudu vastu panna kui tuleb hilisemas elus raskem periood. Puhkeperioodiks võib olla ka näiteks keset suve kahe nädala pikkune paus kastmises. Veelgi parem on aga sättida puhkeperiood kokku talvise jahedama ja valgusvaesema ajaga. 

Palmide ümberistutamine

Palmide kasvatamine ja ümberistutamine on tihedalt seotud. Ühte ei saa teiseta. Palmi ümberistutamine võiks kokkuvõtlikult näha välja siis selliselt. Kõigepealt valmista operatsiooniks ette. Tee inventuur- mitu palmi kavatsed istutada, kui suured on nende praegused potid (nii mõõtudes kui liitrites). Osta suuremad potid. Kuna juurte olukord ja poti suurus selgub alles taimede potist väljavõtmisel, siis osta potte natuke rohkem ja erineva suurusega. See on kulukas liigutus suurte pottide puhul aga tasub ennast kindlasti ära.

Järgmisena osta valmis rodomuld, liivakotid, väetis ja kanakaka. Vajaliku koguse saad teada umbes selle järgi kui liidad olemasolevate pottide mahu liitrites. Kui plaanid istutada ümber näiteks kolm palmi, mis on praegu 10L, 12L ja 16L potis saad kokku 38 Liitrit. Seega võid osta just ühe 40L koti rodomulda ja kõike ülejäänut ka vastavalt retseptile. Saad ühe kärutäie segu, mida jätkub varuga. Uued potid on suurema mahuga aga samas on ka palmijuurtel maht, mis läheb vajalikust mullasegust maha.

Sobiva Istutuspoti valimine

Kui näiteks 10L potis kasvanud palm on tugev ja terve, juured on rammusad, kasv on olnud kiire, siis võid ta julgesti istutada ümber lausa 25L potti ja jätta järgmised kaks aastat istutamises vahele. Aga see sõltub. Kui on enda kasvatatud palm vabalt kasvanud juurtega ehk kui saad ümberistutamisel tema juuri vabalt laotada, siis võid poti suurusega heldem olla.

Kui on aga poest saadud palmitaim eelpool mainitud viisil puitunud juurepalliga, mida ei õnnestu oluliselt avada- siis on parem istutada taim ümber ainult natuke suremasse potti, näiteks 14L. Aga teda tuleb siis ka järgmisel aastal ja ülejärgmisel ümber istutada.

Niimoodi anname talle samm haaval juurtele ruumi kasvamiseks aga ei jäta samas liiga suurt tühja mullamassi, mis võib tekitada liigniiskust ja mädanikku. Sellisest puitunud juurepalliga taimest saab asja aga see võtab vahel 3-4 aastat ja mitu ümberistutamist.

Tegelikult kasvatatakse kõik tööstuslikult müügiks kasvatatud ilutaimed ja eriti toataimed keemia ja väetislahuste peal. Kui te olete proovinud näiteks jõulutähte, ratsuritähte või aaloet kodus edasi kasvatada, siis kogete huvitavat nähtust. Alguses superilus taim hakkab mingi aja pärast põdema ja läheb lõpuks välja. Alguses loete tarku raamatuid ja aiatarkade soovitusi aga lõpuks lööte käega, et ju siis polnud endal rohelist kätt. Võib ju ka see olla aga tõenäolisemalt ei pidanud teie taim lihtsalt võõrutusravile vastu. Keemia peal kasvanud taim ei suuda tihti keemiaravi lõppedes ise hakkama saada (nii nagu on see ka inimeste maailmas paraku). Kui on aga viitsimist jännata, siis on võimalik selline taim puhastada ja terveks ravida. Ühest sellisest eksperimendist kauplusest ostetud Ingverijuurikaga võid lugeda siit: Ingveri kasvatamine kodus.

Palmide kasvatamine peale istutamist

Istutamisjärgne palmide hooldus on samuti väga oluline kuna istutamise käigus saavad paratamatult juured vigastada või olete pidanud isegi suuri vigastatud juuri ise lühemaks lõikama. Ühest küljest on ümberistutatud palmi vaja kasta, et juured tihedaks vajuks teisest küljest jälle pelgavad vigastatud juured liigniiskust.

Lollikindel lahendus olukorrale on segada mullasegu kergelt niiske. Kotis olev rodomuld ongi üldiselt kergelt niiske kui ta on aga kuiv, siis lisage segamise käigus veidi vett nii, et valmis segu oleks kergelt niiske. Kui olete palmi ümber istutanud (kontrollige et tüvi oleks igas suunas otse ja et juurekael oleks sama sügaval kui enne), siis esiteks patsutage potti kahe käega kahelt poolt tugevasti ja siis teise nurga alt. Selline raputamine tihendab pinnase ümber juurte. Võite ka potti üles tõsta ja paar korda vastu maad koputada (suure potiga on see natuke raske).

Siin tuleb välja jämeda fraktsiooniga liiva veel üks hea omadus – segus olevad kiviosakesed on raskemad kui ülejäänud segu ja liiguvad raputamisel kiiremini allapoole kui turvas ja muld, viies endaga kaas ka ülejäänud massi ja tihendades niimoodi kindlalt aga õhuliselt pinnase juurte ümber. Selliselt istutatud palmi pole vaja kohe kasta ja võib paigutada sooja ja valgesse kohta juurduma. Kui on tegu tugeva ja terve taimega, võib ta panna kohe täispäikese kätte aga arvestage, et esimene kastmine võiks olla kuskil 3-4 päeva pärast. Selle ajaga on kõik juurevigastused juba endaga ise hakkama saanud.

Palmide kastmine

Edaspidine palmide kastmine. Palmide õige kastmine ja seda eriti suuremates pottides taimede puhul on tihti päris keeruline. Päikese käes küpseva palmipoti pinnase pealmine kiht võib kiiresti kuivada nii, et lausa tolmab, samal ajal on poti sisemuses veel niiskust ülearugi. Kui oled oma palmiga juba pikemat aega sõber ja tunned tema veevajadust juba omast kogemusest ehk mõistate teineteist sõnadeta, siis jäta see lõik vahele. Aga alguses on suureks abiks potti torgatav keraamilise anduriga digitaalne niiskusmõõtja.

Pole liialdus õelda, et suurem enamus potis kasvavaid ja ka talveaias pinnases kasvavaid palme tapetakse liigkastmisega. Digitaalne niiskusmõõtja anab Sulle tõest infot selle kohta milline on pinnase niiskusolukord poti sisemuses ja aitab tõenäoliselt päästa palmi elu esimesel aastal. Eriti kriitiline niiskusega on olukord sügisel kui ilmad jahenevad ja kasvuhoones või verandal olevad palmid lõpetavad aktiivse kasvamise. See aga tähendab, et niiskusekulu väheneb oluliselt ja jahedas omakorda on juured mädanikele tundlikumad. Loe lähemalt taimede õige kastmise kohta artiklist: Taimede automaatne kastmine.

Jõudu tööle!

Istutage oma palmid ümber ja kirjutage ka meile kuidas õnnestus. Või pange seemned juurduma ja jagage meiega oma kogemusi. Eksootilisematest palmiliikidest ja nende hooldusest räägime teine kord lähemalt. Seniks edu.

Kogu valik meie E-Poes: Pesakastid ja Linnusöögid, Kasvuhooned, Aiatarbed, Köögiseadmed, Mänguasjad

Oksakäärid naistele, Hakklihamasina kasutamine, Taimede ettekasvatamine, Kasvuhoone värvimine, Vaakumpakendamine, Banaani kasvatamine, Toidukuivati kasutamine, Puitbetoonist pesakast, Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel, Kaktuste kasvatamine, Lindude talvine toitmine, Palmide kasvatamine, Kasvuhoone paigaldus, Ingveri kasvatamine, Rododendronite peenra rajamine, 

Loe lisaks: Banaani kasvatamine, Kaktuste kasvatamine, Aaloe kasvatamine, Sidrunipuu kasvatamine, Apelsinipuu kasvatamine, Aprikoosipuu kasvatamine, Ananassi kasvatamine, Datlipalmi kasvatamine, Ingveri kasvatamine, Viinamarjad kasvuhoones, Mida kasvuhoones kasvatada, Taimede automaatne kastmine,  7 põhjust kasvuhoonet pidada, Mustika kasvatamine, Taimede ettekasvatamine, Kasvuhoone on investeering tervisesse, Kasvuhoone kütmine ja valgustamine