Söögipeet. Kasvatamine, kasutamine ja ravitoime.

Söögipeet. Juurvili, mis jätab pärast söömist suu ja hambad punaseks. Ka peet kuulub selliste juurviljade hulka, mis on paljude inimeste totaalne lemmik. Kes ei oleks söönud rosoljet, kasukat või marineeritud peeti? Peedisalatit pakutakse tihti praadide kõrvale ning rõhutatakse tema kasulikkust just vere hemoglobiini tõstmisel.

Söögipeedi kasulikkus

Samuti on peet väga tähtis pektiiniallikas. Lisaks tarretavale omadusele on marjades, puuviljades ja juurviljades leiduv pektiin väga tervislik. Pektiin on lahustuv kiudaine, mis vähendab veres ringleva kolesterooli hulka ning neutraliseerib organismi sattunud raskmetalle ja seedekanalis moodustuvaid kahjulikke ühendeid.  Kuna peedis on pektiini kuni 7%, võib öelda, et peet on tõeline võlur inimorganismi kahjulikest ainetest puhastamisel.

Söögipeedi külvamine ja kasvatamine

Söögipeeti kasvatatakse vahetult kasvukohale külvates. Kui on soov peedisaaki varem koristada, võib peeti ka eelkasvatada ning seejärel ümber istutada, sest ümberistutamist talub peet hästi.

Avamaale ei soovitata külvata peeti enne, kui muld on soojenenud vähemalt +8 kraadini. Meie kliimas on kõige parem külviaeg maikuu keskpaik ning lõpp. Kui on soov külvata varem, siis aitab hädast välja katteloor või kile. Selle all hoiab muld paremini soojust ning peedid kasvavad hästi. Kui peeti külvata hiljem, tuleb seemneid tihedamini kasta, kuna sooja ja kuiva mulla puhul ei ole idanemisprotsess nii kiire.

Peete külvatakse üksteisest 5-10 cm kaugusele ning kui on soov peete kasvatada mitmes reas, siis tuleks reavahe jätta umbes 25-30 cm. Niimoodi külvatud peedid tulevad väiksemad või keskmise suurusega ning on just parajad köögis roogade valmistamiseks. Kui on aga soov saada suurekasvulisi peete, siis tuleks peedid külvata üksteisest 20-25 cm kaugusele.  Seemne istutamissügavus sõltub  mullatüübist. Kui muld on kerge ja õhuline, siis sobib istutamissügavuseks umbes 3-4 cm. Raskema mulla korral aga 2-3 cm.

Söögipeet tärkab umbes 8-10 päeva pärast. Peet ei vaja väga palju kasvuaegset hoolt. Jälgida tuleb, et muld oleks kobestatud ja umbrohupuhas. Kui suvi on vihmavaene, tuleb peeditaimi ka kasta.  Kui peedid on kohe õigesti külvatud, ei pea neid harvendama, kui nad on aga liiga tihedalt, siis on harvendamine vajalik. Kuna peedid vajavad palju valgust, siis tihedalt kasvades jääk kasv nõrgemaks.

Söögipeet-  korjamine ja säilitamine

Peet tuleb koristada sügisel enne öökülmasid. Kõige parem oleks peedi juurvilja säilitada keldris. Pärast mullast väljatõmbamist, tuleb peedid raputada mullast puhtaks ning lõigata ära enamus varrest. Alles võib jätta 2-3 cm pikkuse varrejupi, kuna pealsete äralõikamisel ei tohi vigastada juurvilja ennast. Sobivaim säilitustemperatuur on +3 kuni +4 kraadi. Kõrgema säilitustemperatuuri korral hakkavad juurvilja omadused halvenema. Peet võib tõmbuda ka kortsu ja kärbuda.

Mida paljud inimesed ei tea, on see, et suvel võib kasutada toiduks ka peedi noori ja värskeid lehtesid. Suvel võib peedilehtede C-vitamiini sisaldus olla isegi 25-45mg. Samuti võib mõned väikesemad ja nirumad peedid panna sügisel hoopis lillepotti kasvama, et ka talvel saaks nende lehti söögiks kasutada.

Punapeedi üks kultuurivorme ongi spetsiaalselt lehtede kasvatamiseks aretatud lehtpeet ehk mangold, millest saate lähemalt lugeda meie lehtpeedi loost. Nimelt saab mangoldi lehti ja varsi kasutada kogu suve ja sügise jooksul ning nad on äärmiselt maitsvad ja kasulikud. Lehtpeeti ehk mangoldi saab kasvatada nii õues, aknalaual, rõdul, kui amplites. Lehtpeedi lehed on olenevalt sordist erinevat värvi ning tänu sellele on neist tehtud salatid ilusad ja kirjud.

Söögipeet – ravitoime ja kasulikkus

Peedimahl on hea looduslik kõhulahtisti, uriini eritumist ja punaliblede teket soodustav ning immuunsüsteemi tugevdav vahend.

Kõige parema maitsega on peedid, mille läbimõõt on keskmiselt  10-12 cm. Sellised peedid sisaldavad kõige vähem kiudaineid, kuid kõige rohkem mineraalsooli ja suhkruid, mis teevad nad eriti mahlaseks ja maitsvaks.

Söögipeet – vitamiinid ja mineraalid..

Peet on ka selle poolest tervislik, et 100g peeti annab ainult 40-50 kcal energiat. Peeti soovitatakse süüa kõige rohkem toorelt. Peedi juured sisaldavad 8-12% suhkruid, rohkelt naatriumi, magneesiumi, kaaliumi, joodi, rauda, veidikene valke, kiudaineid, rasva, värvaineid, askorbiinhapet, B1-, B2-, P-, PP-vitamiini, foolhapet ning betaiini, mis on hästi kasulik maksale.

Peeti peaksid sööma ka need, kelle süda pole just kõige paremas seisukorras ning vererõhk kipub kõrgeks minema. Kuna peedi joodisisaldus on üks suuremaid, siis aitab see kaasa kilpnäärme talitlusele.  Peedis leiduv beetakarotiin muutub organismis A-vitamiiniks ja ehkki tavaliselt peetakse oluliseks beetakarotiini allikaks porgandit, ei jää peet temale eriti alla. Peet on hea ka üleüldisel immuunsüsteemi tugevadamisel, vereloome parandamisel ning vere kvaliteedi parandamisel.

Kogu valik meie E-Poes: Pesakastid ja Linnusöögid, Kasvuhooned, Aiatarbed, Köögiseadmed, Mänguasjad

Oksakäärid naistele, Hakklihamasina kasutamine, Taimede ettekasvatamine, Kasvuhoone värvimine, Vaakumpakendamine, Banaani kasvatamine, Toidukuivati kasutamine, Puitbetoonist pesakast, Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel, Kaktuste kasvatamine, Lindude talvine toitmine, Palmide kasvatamine, Kasvuhoone paigaldus, Ingveri kasvatamine, Rododendronite peenra rajamine,Loe veel: Ravimtaimede korjamine ja kuivatamine, Teadlik ja tervislik toitumine kerge vaevaga, Viinamarjade kuivatamine toidukuivatiga, Pihlakas ravimtaimena ,Toaravimtaim Aaloe, Talikõrvitsate kasvatamine ja kasutamine, Astelpaju kasvatamine ja kasutamine, Vaarikate istutamine, Rabarberi kasvatamine, Seente kuivatamine, Füüsali kasvatamine, Orgaanillised väetised, Toormahla tegemine marjadest, 7 tõhusat viisi muuta oma aed mesilasesõbralikuks