Rododendronite peenra rajamine
Rododendronite peenra rajamine pole keeruline, kui arvestada mõnede oluliste reeglitega. Rododendronid on happelembesed taimed ja seega üsna erinevad enamikest ilutaimedest. Rodopeenra erineb nii paljus püsikute peenra rajamisest, et peame olulised reeglid koos üle vaatama enne kui seda tööd ise ette võtta.
Kuna rododenroneid ei saa istutada tavalisse aiamulda, siis tuleb neile luua kunstlikult happeline keskkond ehk turbamulla peenar. Rododendronite peenra võib süvistada pinnasesse ja täita turbamullaga nii, et peenra pind jääb lõpuks ümbritseva pinnasega tasa. Võib piirata maa-ala palkide või kividega (mitte paekividega), täita see turbaga ja istutada siis taimed sisse. Samuti on võimalik rododendronite peenra rajamine võtta ette tasasele maapinnale, piirates ala ühelt poolt vanade prusside või palkidega ning teiselt poolt poes müüdava elastse puitlippidest peenraservaga. Viimane võimalus on kõige kiirem ja lihtsam viis rajada peenar olemasolevale murule või muidu tasasele pinnale. Pole vaja kaevata, juurida ega pinnast teisaldada. Samuti peab arvestama pinnase niiskust – pidevalt niiskes pinnases pole süvistatud peenar hea lahendus, kuna taimed võivad hakata kannatama liigniiskuse käes. Kõrgpeenras seda muret ei teki.
Peenra asukoha ja kuju valik
Rododendronite peenra asukohaks sobib selline koht kuhu päike paistab peale aga mitte päris keset päeva kõige kuumemega vaid pigem hommikul ja õhtul. Rodod kasvavad ka lõunapäikese all aga õitsemine on siis kiirem ja lühemat aeg ning õied pleegivad kiiresti heledaks. Samuti on risk, et varakevadine päike kõrvetab lehed ära. Suvel on lõunapäikese käes on taimedel alati oht läbi kuivada. Ideaalselt sobiks lõuna suunast varjatud asukoht mis muidu on valguse käes. Meil kodus on näiteks rodopeenar elumaja põhjaseina ja idaseina ääres nii, et päike paistab nii hommikul kui õhtul aga keset päeva on maja vari peal.
Peenra planeerimisel on hea katsetada peenra mõõtude ja kujuga, märgistades soovitud piirjoone nööri või tavalise aiavoolikuga. Võtke aega ja katsetage kuidas peenar sellisena meeldib või ei meeldi. Ei pea kiiruga otsustama kuna muuta hiljem ei saa. Kui taimed on juba sellel hetkel ostetud, siis võib niimoodi taimede paigutust peenras ka läbi mängida ja visualiseerida, kuidas tulevane peenar välja hakkab nägema.
Rododendronite peenra rajamine – aluse ettevalmistamine
Rododendronite peenra rajamine algab peenra alusest – olgu ta siis süvistatud või pinnasepealne – alus tuleb kindlasti vooderdada enne turbaga täitmist peenravaibaga, et kaitsta happelist keskkonda ümbritseva aluselise pinnase eest. Samas kaitseb see abinõu peenart ka võimalike puujuurte ja umbrohujuurte eest. Olgu kohe öeldud, et ilma pinnast isoleerimata ja lihtsalt peenramulda istutatud rododendroni taimed on aeglasele hukule määratud. See on paratamatu.
Rododendronite peenra täitena võib kasutada rabast toodud-ostetud pinnast või poes müüdavat rodoturvast. Vahetult rodotaime istutusauku peaks aga kindlasti lisama rododele ja okaspuudele mõeldud mullasegu, mis on veidi tummisem ja juba koos sobivate väetistega. (Oleme oma töös kasutanud alati Biolani okaspuu ja rodomulda. See on hea koostisega).
Kuna rododendronite juured ei kasva väga sügavale, siis piisab täiesti kui rodendronite peenar on kõigest 30cm sügavune. Kui rodotaimed on juba 15 aastased ja palju suuremad, siis võib peenart lihtsalt pinnasetäitega kergitada. Ja seda on muidugi hea teha iga aasta natukene haaval mitte korraga paksu kihina.
Taimede peenrasse istutamine
Kui rododendronite peenra kast või piiratud ala on valmis ja pinnasega täidetud on järgmine töö taimede sisse istutamine. See on vast kõige põnevam osa kogu tööst. Sellest sõltub ka kogu peenra edasine väljanägemine.
Enne istutamist pange taimed kindlasti veega ämbrisse ligunema seniks, kuni enam õhumulle ei tõuse ning juurepall on veest küllastunud. Rododendronite puhul on see väga oluline samm kuna nad on pigem niiske pinnase taimed ja kuivalt istutamine neil kohe üldse ei meeldi. Nad väljendavad ennast sellega et lähevad välja.
Oluline on veel teada, et rododendroni juurekael ei tohi istutamisel mingil juhul jääda sügavamale pinnasesse kui ta potis oli. Pärast istutamist tuleb turba pind katta koorepuru multšiga ning veel korra üle kasta.
Rododendronite peenra edasine hooldamine
Edasine hooldus seisneb kastmises, väetamises ja õitsenud õienuppude ärakorjamises. Kasta oleks muidugi hea vihmaveega, kui selle kogumiseks võimalus on. Väetada on optimaalne kaks korda – mais enne õitsemist ja juuni lõpus peale õitsemist. Juulis ja hiljem väetamine võib panna taime kasvatama pikki võsusid, mis ei jõua enne sügist puituda, ning siis võib külm taime kahjustada. Õienuppude ärakorjamine säästab taime energiat seemnete kasvatamisest, võimaldades selle asemel jõudsamalt õitseda.
Talvel külma eest katmine sõltub taime külmataluvusest, mida tasub taimede valikul arvestada. Kindlasti on vaja aga taimi kaitsta kevadise päikese eest. Põhjus peitub külmunud pinnase ja päikese käes kuumenevate lehtede kontrastis – päikese käes soojenevad lehed tahaks juba ärgata ja niiskust eritama hakata, aga juured on veel jääs ega anna niiskust üles.
Rodopeenar on üpris paindlik ja muutumises olev elupaik. Põõsaste kasvades on võimalik taimi ümber istutada ning peenra kujundust muuta, andmaks põõsastele rohkem ruumi või muutes nende asukohta valgusrežiimi suhtes. Eraldatud pinnasega peenardes annab see võimaluse noori taimi alguses väiksemas peenras tihedamalt istutada ning hiljem korrigeerida.
Rodopeenar on õigesti tehtuna praktiliselt hooldevaba umbrohu suhtes.
Sama rodopeenar aasta hiljem
Rododendronite peenra rajamine on olnud edukas ja taimed kenasti kasvama läinud. Täiendame seda artiklit nüüd aasta hiljem kui taimed on kohanenud ja veidi kasvanud. Pildistamise hetkel on Juuli algus ja rododendronid ise on juba ära õitsenud. Samas on võimalus näha teisi taimi, mis rodopeenras hästi kasvavad.
Hostad on rodopeenrasse nagu loodud. See konkreetne peenar on natuke elumaja varjus ja keskpäevane päike teda väga ei küta, seega on nii rododele kui hostadele ja sõnajalgadele suurepärane mikrokliima. Peale nimetatud taimed on peenras veel kevadel õitsevad krookused ja väikesekasvulised nartsissid, mida suvel enam isegi näha pole kuna isegi lehed on juba kasvamise lõpetanud ja närbunud.
Sügise poole tulevad peenras välja erinevad seened. Seened on kül peamiselt dekoratiivse välimusega kuna söögiseeni pole seni veel kasvanud. Teistes tehtud rodopeenardes on küll varem kasvanud kevadkogritsad ja teised head seened. Ja loomulikult on igasugused mustika sordid need keda alati võib rodopeenrasse istutada.
Rododendronite peenra rajamine ja tööjärjekord
Tööjärjekord rodopeenra rajamisel võiks olla umbes selline:
- Rododendronite peenra rajamine- esimene samm on asukoha valik aias, arvestades olemasolevaid tingimusi
- Peenra mahu ja taimede arvu otsustamine
- Peenra piirjoone mahamärkimine, näiteks kastmisvoolikuga
- Rododendronite peenra materjali (turba, prusside, aluskatte jne) ning taimede hankimine
- Taimed vette likku paariks tunniks, samal ajal teha peenra piirded, katta maapind aluskattega ning täita rodopinnasega
- Kogu peenra täite põhjalik kastmine. Lasta imbuda üks öö
- Taimede istutamine (kevadise istutuse korral lisada ka väetise graanuleid)
- Kogu peenra kooremultsiga katmine
- Veelkord kogu peenar sõelaga üle kasta, et pesta maha kooremultsilt peenemad osad ja tihendada struktuuri peale istutamist
- Tulemuse nautimine
Loe veel: Rododendronite kasvatamine, Rododendron-Mida see tähendab?, Rododendronite peenra rajamine, Rododendronite kasvutingimused, Igihaljaste rododendronite liigid looduses, Heitleheliste rododendronite liigid, Mustika ja kultuurmustika kasvatamine, Kuidas muuta oma aed mesilase sõbralikumaks, Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine, Kaktuste kasvatamine, Ratsuritäht, Aaloe kasvatamine ja kasutamine, Sügisesse aeda sobivad lillesordid, Safrankrookuse kasvatamine, Rodopeenra lisaväärtused, Rodode ümberistutamine, Rododendronite paljundamine
Kogu kasvuhoonete valik meie E-poes: Euro-Serre Hobby ACD Floria
Kasvuhooned nõudlikule kasutajale, Kasvuhoone valimine, Kasvuhoone vundament, Kasvuhoone montaaz, Polükarbonaat või klaas kasvuhoonel, Kasvuhoone värvimine,
Kogu köögiseadmete valik meie E-poes: Toidukuivatid Vaakumpakendajad Hakklihamasinad Vorstipritsid Kööginoad Pipraveskid Pesakastid ja Linnusöögimajad, Aed ja Hoov, Mänguasjad
Hakklihamasina kasutamine, Toidukuivati kasutamine, Oksakäärid naistele, Taimede ettekasvatamine, Banaani kasvatamine, Kaktuste kasvatamine, Palmide kasvatamine, Ingveri kasvatamine, Lindude talvine toitmine,
Soovin teha rododele peenra sellise koha peale kus kevadeti vahel vesi seisma jääb. Mõtlesin peenra teha kõrgema ning peenra põhja panna männikoore (seda on mul laialt käes) kihi, et turvast nii palju ei peaks ostma. Kas rodod võiksid selle kasvukoha heaks kiita või võib kevadine vesi siiski neile liiga teha?
Jah see peaks toimima küll. Aga kuna rododendroni juured vajavad ca 30cm pinnast siis peaks turbamulla sügavus ikka min 25-30cm olema ka koore peal.
Keegi tuttav soovitas happelise keskkonna säilitamiseks rodopeenart kasta nõrga sidrunhappelahusega. Kas see nõuanne on õige?
Kui peenras on turbamuld koos aluskangaga siis pole seda vaja aga kui näiteks aluskangast all ei ole siis on see hea soovitus küll. Aga siis nõrga lahusega nii, et maitstes haput tunda ei oleks. Kui on juba hapu maitse on liiga kange.
Sügisel katsin oma paari-aastase igihalja rodo mõne kuuseoksaga, et kevadine päike kohe kõrvetama ei hakkaks. Talvel oli ilusti lumega kaetud. Kui nüüd aprilli keskel kuuseoksad eemaldasin, olid okste otstes noored väiksed lehed kollakad ja pruunikad. Millest see võiks olla ja kuidas peaksin edasi toimima? Kahest küljest kaitseb teda tuulte eest meetrikõrgune tuhkpuuhekk. Keskpäevani paistab sinna päike, siis jääb maja varju.
Tänud vastajatele!
Ei oska kahjuks nii käigu pealt vastata. Kui taimi näeks oleks kergem arvata aga kõige lihtsam oleks vast endal mõni tark raamat ette võtta ja piltide järgi asja võrrelda. Nii on võimalik võimalik pahategija tuvastada.
Mis võiks heitlehisel rododendronil viga olla, et ühel oksal järsku lehed pruunikamaks tõmbusid ja peale tuli hallikas kirme, mis on maha pühitav? Hahkhallitus? Jahukaste? Mida nüüd teha ja kuidas selle edasi levimist teistele taimedele vältida? Lõigata oks maha? Mida ma üldse valesti tegin, et nii juhtuda võis? Äkki liigne kastmine? Iga päev ei ole kastnud, vaid siis kui turvas kuiv näib ja vihmaveega. Peenar on suunaga lõuna poole, kuid hommikuti ja õhtuti on seal ka puude vari.
Istutasin juba 5 aastat tagasi ühe kena mõne õiega rododendroni maja varjulisemasse poolde, aga pärast seda pole ta mitte ühelgi aastal õitsenud. Ainult lehti kasvatab igal aastal juurde.
Siis peab vaatama mis läks valesti. Kui ta ei õitse siis talle midagi seal ei meeldi.
Lugege korra rahulikult siin blogis rododest kirjutatud artiklid ja soovitused läbi. Ilmselt saate juba sellest abi. Rododendronite kasvatamaine erineb natuke teiste taimede kasvatamisest aga seal on paar põhireeglit mida arvestada. midagi hullu pole ja rodod on väga visad taimed.
Andke siis teada mida avastasite.
Rajasite väga kena rodopeenra aga kas pole sellele liiga palju ja tihedalt taimi istutatud. Kasvavad ju enamus rodosid keskmiselt 1,5-2m kõrgeks ja pea sama laiaks. On muidugi ka sorte mis jäävadki igat pidi alla meetri aga neid siiski kindlalt vähemuses.
Minul kasvavad viiendat aastat ja jätsin vaheks2-3 meetrit, kuid juba nüüd kardan,et vähe. Enamus neist saavutab ju täissuuruse 10-15 aastaga. Istutades tuleks ikka kindlasti välja uurida vastava sordi suurus, vaatamata sellele, et neid tegelikult ka suurena üsna kerge ümber istutada nende väga väikese juurestiku tõttu.
Rododendronid on suhteliselt aeglasema kasvuga kui muud põõsad ja vahel läheb üks või teine taimeke talvel külmaga välja ka. Selle pärast on praktiline rodopeenra rajamisel istutada taimi veidi tihedamalt, et peenar oleks kena nautida ka esimesed kümme aastat. Kui kohe väikestele taimedel jätta 3-meetrised vahed siis on peenar ikka väga tühi ja igav ja nii palju aastaid.
Kui peenar sai nii hästi tehtud, et aastatega ühtegi taime välja pole läinud, siis on suurepärane. See annab võimaluse peenart laiendada võttes teiste vahelt mõned rodod välja ja istutada ümber.
Tegelikult on väga ilusad sellised rodopeenrad kus erineva kõrgusega põõsad kasvavad teineteisega kokku nii, et maapinda polegi näha. On näha ainult ilus ühtlane võra ja õitemeri. See on eriti moes näiteks Jaapanis.
Vajadusel saab rododendroneid ka kenasti tagasi lõigata, et võra tihedana püsiks.
5 aastane rodopeenar pakub väga palju võimalusi kas ümberistutada ja peenart laiendada või põõsaid tagasi lõigata.