Kirsipuude hooldamine ja kasvatamine

Kirsipuude hooldamine tagab meile hea saagi. Lihtsamalt ei oskaks seda öeldagi. Vaatame lähemalt mis kirsipuudele meeldib ja kuidas nende eest heaperemehelikult hoolitseda.

Viljapuuaiad on Eesti aladel olnud levinud juba alates 12-13 sajandist. Siinkandis on kasvatatud nii õunu, pirne, ploome, kui kirsse. Uurime lähemalt kirsipuude kasvatamise ja hooldamise kohta, et endagi aias kirsipuude kasvatamine õnnestuks ning saaks suvel maitsvaid punaseid marju noppida.

Kirsipuude hooldamine- kirsipuude elutsükkel

Kirsipuude eluiga võib kujundlikult jagada kolme faasi. Kasvamine, viljakandmine ja vananemine.  Kasvamise periood kestab olenevalt sordist 3-5 aastat ja sellel ajal ajab kirsipuu oma juured sügavasse mulda ning kasvatab endale võra. Edasi kasv aeglustub ning lõppeb sootuks. Pärast kasvu lõppu algab saagi kandmise aeg.  6-10 eluaastal on kirsipuu kõige saagikam ning edasi hakkab tema viljakus järjest langema, kuni puu on jõudnud vananemise perioodi. Eesti oludes kannavad kirsid tavaliselt vilja kuni 14 eluaastani. Harvadel juhutudel kauem.

Kirsipuu istutamine

Noorte kirsipuude istutamisel aeda tuleb kaevata meetrise läbimõõduga auk, mis on umbes poole meetri sügavune. Kaevamisel võib panna viljaka pealiskihi ühte hunnikusse ning sügavamalt võetud vähemviljaka mulla teise hunnikusse.  Istutamisel võib augu põhja panna murukamara, seejärel istiku ja kui on vajalik tugiteivas, siis see samuti paika panna. Edasi asetatakse auku viljakas muld, seejärel sõnnik või kompost ning kõige peale vähemviljakas muld. Kui kirsipuu istik on väiksem, tuleb pärast murukamara asetamist augu põhja lisada viljakat mulda ja alles seejärel istik. Istutusaugu parajat suurust tuleb otsustada kohapeal ja istutamise käigus.

Pärast istutamist peab mulla istiku ümber hoolega kinni tallama ning kastma istikut vähemalt 10 liitri veega. Kõige parem on istutada kahekesi, kuna istiku juured peavad jääma sirgelt ja parem on, kui üks hoiab istikut püsti samal ajal kui teine auku täidab. Üldiselt pannakse kirsipuud kasvama kevadel.

Kirsipuude istutamisel tuleb arvestada, et kirsipuud vajavad enda ümber palju ruumi. Täiskasvanud kirsipuude juurestik paikneb suhteliselt maapinna lähedal ning on horisontaalsuunas võrdlemisi lai, ületades tavaliselt 2-3 korda ladva pikkuse. Maapealse osa järgi jagunevad kirsipuud tüvikirsipuudeks ja põõsaskirsipuudeks.  Esimesed on 3-5 meetrit kõrged ning üldjuhul ühe tüvega, kirsid kasvavad kõrgemal võras ning teised 1-3 meetrit – oksad on pikad ja längus ning võra on madal ja ümara kujuga.

Kirsipuude hooldamine- õitsemine ja viljumine

Kirsipuud õitsevad tavaliselt aprillis/mais, kui ilm hakkab soojenema. Kirsipuu alustab õitsemist kui keskmine temperatuur on 10 kraadi või rohkem ning teeb seda koos lehtimisega või natukene varem.  Kirsipuude õitsemise aeg on väga ilus ning kestab lühikest aega. Üldiselt kuni 6 päeva, kuid olenevalt sordist võib see kesta ka kuni 10 päeva.

Kirsipuu taime oma aeda ostes tasuks valida selline sort, mis on iseviljuv. Hapukirsipuu puhul on selliseid sorte palju. Maguskirsipuude puhul on aga vastupidi. Enamus sorte on sellised, mis vajavad aias kasvatamiseks enda kõrval teisi sordi taimi. Jälgida tuleb ka seda, et osa kirsitaimi on teiste sortide suhtes pirtsakad ning erinevate sortide õietolmud ei sobi kokku. Sellepärast ongi maguskirsipuude puhul hea valida aeda vähemalt 4-6 erinevat sorti kirsipuid!

Kirsipuude viljastamine sõltub ilmastikust ning temperatuur peaks jääma üle 13-15 kraadi. Vastasel korral võib juhtida, et kirsiõied langevad maha ning selleks aastaks on kirsisaak rikutud.

Kirsipuu viljad ehk kirsid valmivad suvel olenevalt sordist, kuid hapukirsipuudel on see keskmiselt 60-80 päeva ja maguskirisipuudel 45-70 päeva. Mida ilusamad ja kuivemad ilmad, seda kiiremini kirsid valmivad.

Kirsipuude hooldamine- talvekindlus ja talveks valmistumine

Kirsipuud taluvad üldiselt talvel hästi külma.  Ohtlikuks võib saada 30 kraadine või suurem pakane, kuid kui kirsipuud hästi ette valmistada, siis ei saa ka see neile saatuslikuks. Kirsipuude ettevalmistamise hulka kuuluvad näiteks enne suuremate külmade saabumist puutüve ümber lume kuhjamine. Samuti võib tüved ja põhioksad kinni mähkida. Selleks sobib hästi tihedam paber, riidekotid, vanad riided, kuuseoksad.

Kirsipuu kinni mähkimine aitab hästi ka loomade vastu, kes armastavad kirsipuu koort närida.  Näiteks jänesed ja kitsed.

Kevadel on suurim oht öökülm, sest see võib hävitada õiepungad. Levinud nipp öökülma ohuga võitlemiseks on piserdada õisi enne temperatuuri alla nulli langemist veega, see aitab neid kaitsta, kuna tekkinud jää tekitab kaitsekihi. Nipi negatiivseks pooleks on muidugi see, et hoolega tuleb jälgida kraadiklaasi, et õigeaegselt tegutseda. Ja teiseks aitab see ainult juhul, kui öökülm pole suurem kui -1 või -2 kraadi. Teine levinud nipp on tugevalt suitseva lõkke tegemine aias, mis aitab samuti  temperatuuri langemise vastu.

Kirsipuude teised väärtused

Kirsipuud on kevadel õitsedes väga ilusad. Kirsipuude õitsemise aeg on küll suhteliselt lühike aga kui on palju erinevat sorti kirsse aias, siis võib seda õiteilu pikendada. Jaapanlaste jaoks on kirsipuude õitsemine lausa rahvuslik püha ja kirsi õite ilu inspiratsiooni allikaks.

Eestimaa aias tasub aga teada, et kirsid ise on väga väärtuslikuks toiduallikaks paljudele laululindudele nagu rästad ja teised. Kui meil on plaanis oma aias kirsse müügiks kasvatada ja iga kirsimari võrdub rahaga ja parema eluga, siis on arusaadavalt raske taluda aias linde. Samas ei oleks meil ilma nende samade lindudeta kindlasti ka ühtegi kirssi puudel. Linnud hoolitsevad kahjurite tõrje eest meie aias ning koostöös putukatega tagavad puudele tolmlemise. Seega pole väikese osa annetamine marjasaagist lindudele sugugi palju.

Kirsipuude hooldamine- kuidas saada maksimaalset saaki kirsipuudelt

Kui aga soovite oma aias või istanduses saada lausa maksimaalselt kirsisaaki, tuleks astuda paar praktilist sammu.

Esiteks hankige vastavalt aia suurusele paras kogus korralikke pesakaste lindudele ning paigaldage pesakastid üles viljapuudele või nende ümber. Just väikesed laululinnud nagu tihased jt on parimad kahjuritõrje tegijad teie aias. Vaja on nad lisaboonusega oma aeda meelitada. Suur abi on ka talvisest lisatoitmisest, mis pole eriti kulukas aga tagab püsiva lindude populatsiooni teie aias. Nii pole teil kunagi vaja osta keemilisi tõrjevahendeid putukate vastu. Milleks rääkida sellest sügisel? Aga sügisel on kõige parem aeg uusi pesakaste panna. Esiteks pole teil vaja veebruari külmaga lumes sumada nagu vene aeg tehti. Ja teiseks on pesakastid eluliselt vajalikud lindudele ka talvel, et pakaseid üle elada. Linnud käivad pesakastides suurte puntidena ööbimas. Kui muidugi on pesakaste kuhu minna.

Teiseks hankige ja paigaldage kindlasti maamesilaste ja kimalaste nn pesakaste oma aeda. Just nemad teevad ära suure tolmutamise töö ja nendest sõltub kas on üldse marju ja kui palju neid on. A.Einstein arvutas omal ajal välja, et kui looduslikud mesilased peaksid meie Maal välja surema, siis jääb inimesel ja teistel loomadel elada ainult 4 aastat. Paneb mõtlema küll.

Praegu vastu talve enam kirsipuid ei istuta aga kasulike lindude kohalemeelitamisega saab alustada just täna. Vali omale välja meeldiv linnusöögimaja ja alusta lindudega pikajalist sinasõprust.

Palju edu meie poolt!

Loe veel: Kõrvahargid kui meie aia sanitarid, Lindude suvine söötmine meelitab kohale põnevaid külalisi, Lindude söötmine on alanud

Linnusöögid ja Linnusöögimajad, Pesakastid, Kõik kasvuhoone mudelid, Lindude talvine toitmine ja sinasõpruse loomine,

Verivorsti kodus tegemine,Lindudele meeldivad söödakoogid, Lindude toitmine aastaringselt, Vääriselupaikade loomine, 10 fakti rasvatihase kohta, Aialinnud koguvad varusid, Pesakastide kasutamine, Õunte koristamine, Kõrvahargid,Tomati kuivatamine, Seente kuivatamine, Lindud suvine söötmine, Kasvuhoonet paigalda sügisel, Lindude talvine toitmine on alanud, Kasvuhoone kasutamine talvel, Lindude söötmine suurte söögimajadega, Lindude toitmise 10 viga, Lindude toitmine maandab stressi, 

Kasvuhoone valimine, Talveaia valimine, Eesti aednikud, Mudelrongid,Mahlapress,Kasvuhoone tormiga, Kasvuhoone trendid, Vaakumpakendamine,Viinamarjade kuivatamine, Pesakasti puhastamine, Lindude aitamine, Noored aialinnud, Kasvuhoone soojustus, Kasvuhoone abivahendid, Puitbetoonist pesakastid, Kuldnoka pesakast, 5 soovitust pesakasti paigalduseks, Aitame Eesti pääsukesi, Siilisõbralik aed, Ravimtaimede kuivatamine,